Suur epifaania viimasest nädalavahetusest: loe vähem ja salvesta parem informatsiooni. Ma tarbin absurdselt suurtes kogustes erinevat sisu – raamatutest (nii paber, e- kui ka audioraamatud) blogide ja podcast‘ideni (podcast eesti keeles väidetavalt taskuhääling). Olen viimase aastaga lugenud näiteks tuhandeid blogiposte sotsiaalmeedia teemal ja võiksin valdkonnast rääkida tundide kaupa. Kuid kui ma nüüd mingit reaalset sotsiaalmeedia projekti teen, pean ma paljud need materjalid uuesti läbi käima – siit tekib küsimus, et mis mõttega ma neid kaks korda loen?

Just-in-time informatsioon vs just-in-case informatsioon

Eelpoolkirjeldatud info tarbimine on suures (aga mitte täies) osas just-in-case – ehk mul kunagi tulevikus, kui ma teen tegevust x olukorras y ajal z, läheb seda vaja. Kindlasti annab see tugeva teadmiste baasi (pluss esoteerilise alateadvuse jõu), kuid reaalselt tegutsedes tuleb kogu info uuesti läbi käia, mis ei ole just maailma produktiivseim tegevus. Seega targem viis info tarbimiseks on just-in-time – erinevat sisu tarbides salvestad osa infot tulevikus tekkida võivate olukordade jaoks. Näiteks kui blogisid lugedes jääb silma huvitav artikkel copy kirjutamisest ei loe mitte kohe blogposti (et oma lõputut infosõltuvust rahuldada), vaid salvestad selle tulevikus kasutamiseks.

Lahendus on seega salvestamine

“Wow, Silver, sa avastasid bookmark‘id?” Mitte päris siiski – bookmark‘imine on üks võimalus, aga oleme ausad, millal sina viimati bookmark‘e kasutasid? Mina pole enda omi aastaid kasutanud (va bookmarks bar, kus on kiiret ligipääsu vajavad lingid nagu email, Facebook jne). Ka Delicious on võrdlemisi ebamugav. Ja mis siis, kui huvitav mõte, diagramm, infokild tuleb arvutist väljaspoolt näiteks paberraamatust või ajakirjast. Kuidas sa siis infot salvestad?

Üks võimalikke lahendusi on Evernote, mis reklaamib end kui sinu virtuaalset mälu internetis. Evernote on selline programm, mille vajalikkuses enamus inimesi algul kindlad pole. Ka mul läks päris kaua, enne kui hakkasin Evernote’i ideest aru saama. Põhimõtteliselt võimaldab see sul kõike salvestada: lihtsatest bookmark‘idest ja fotodest lõpetades helisalvestiste ja dokumentidega. Kõik need on kättesaadavad veebist, arvutist, mobiilist ning kõike infot on võimalik otsida – isegi fotodelt tunneb Evernote teksti ära.

Eks paari kuu pärast ole näha, kas jään Evernote’i juurde või jätkan oma vana rada: Delicious, märkmik, iPhone’i Notes ja Voice Notes, fotod, screenshot‘id, endale saadetud emailid, Writeboard, Word, Instapaper jne. Overkill! – arvad? Ma olen Evernote’i küll vähe kasutanud veel, kuid mulle tundub, et igasuguse uurimise (just-in-time info) jaoks on see ideaalne, eriti veel, kui see suudab ühendada eelpool kirjeldatud võimalused.

Kas tarbid ka liiga palju informatsiooni nagu mina? Kuidas sina infot salvestad?

{ 12 comments }

iPad – kaks kuud hiljem

by Silver Hage on 2010/06/22 · View Comments

Nüüd, kus ma olen 2 kuud juba iPad’i õnnelik omanik mõtlesin kirjutada natukene oma senisest kogemusest. Ja ma hoiatan kohe ette, et ma olen päris suur Apple’i fanboy.

iPad Kodus? Fantastiline lugemiseks

Kaks sõna: Reeder ja Instapaper. Enne nende kahe app‘i ostmist oli iPad’il sisu (minu puhul peamiselt blogide) tarbimine OK, aga peale neid app‘e on see parim sisu tarbimise kogemus. Reeder on Google Reader’i klient, mis on nii intuitiivne, et selle esmakordset kasutamist annab võrrelda (peaaegu) iPhone’e esmakordse näppimisega. Ok, ma liialdan ehk, aga sellel on fantastiline UX, suurepärased jagamisvõimalused (Twitter, Instapaper jne) ja mõnus tonaalsus. Instapaper võimaldab sul lugeda eelnevalt märgitud sisu – lisad päeval huvitava blogiposti leidmisel Instapaper’isse ja loed seda postitust õhtul Instapaperist.

Video on samuti super – ma tarbin päris palju videoblogisid ja iPad on ideaalne nende vaatamiseks. Ma ei ole veel ühtegi raamatut lugenud iPad’i peal, sest esiteks meeldib mulle suvel väljas lugeda ja teiseks paberilt lugemine säästab mu silmi rohkem. Siiski plaanin ma sügisel mõne raamatu omale iPad’ile osta.

Kuhu jäi “nädal ainult iPad’iga”? ehk iPad Tööl

OK, jäin vahele. Proovisin läbi viia eksperimenti “nädal ainult iPad’iga”, kuid kukkusin juba esimesel päeval läbi. Töö tegemiseks see siiski mõeldud ei ole (kui mul oleks korralik stand ja bluetooth klaviatuur arvaks ma ehk teisiti). Samas välismaal kirjutavad osad isegi raamatuid iPad’iga, seega võib viga olla ka minus.

Samas koosolekuteks on iPad ideaalne – mugavam on märkmeid teha (proovi laptop’iga hakata brainstormimise käigus graafikuid joonistama), sest sa saad seda käes hoida nagu vihikut, aku ei saa tühjaks (aku peab oma 10 tundi). iPhone’st on ka parem lahendus – koosolekul iPhone’i märkmeid tehes võivad paljud arvata, et sa saadad sõnumeid (kes poleks koosoleku ajal sõnumeid saatnud). Seega kui mõni päev möödub ainult koosolekutel käimisega, saab vabalt iPad’iga hakkama, kuid niipea kui peale koosoleku on vaja reaalset tööd teha, peab jälle laptop olemas olema.

Case on hädavajalik

Ma olen väga nõudlik inimene ja pole siiani suutnud otsustada, millist ümbrist tellida. Suur viga, sest lihtsalt linnas jalutada iPad käes üsna ebamugav (ja natuke douche ka). Lisaks on ilma ümbriseta halb kirjutada – iPad’i laua peale panek paneb mul alati südame seisma, sest tagakaanel olev must Apple’i logo võib kriimustada saada (oh seda materialismi). Hetkel kaalun selle ümbrise tellimist, kuid pole päris kindel veel. Kellelgi mingeid teisi variante pakkuda? Apple’i enda oma mulle ei meeldi, sest see on kummist ja sellele jäävad kriimud ja karvad külge.

Aga Flash?

OK, ma pean tunnistama, et Flashi puudumine on päris tülikas tõepoolest – internetis surfamine on ikka natuke “katki” iPad’i peal. Kuigi see on viimase kuuga palju paremaks läinud, kuna aina enam on hakatud HTML5 toetama. Näiteks äsja läks Scribd täielikult HTML5 peale (kusjuures engagement suurenes 3 korda). Kas Flash’i surm on vaid aja küsimus?

Osta või mitte osta?

Osta :) Ma pole veel inimest kohanud, kes poleks armunud sellesse seadmesse peale paariminutilist näppimist (isegi suurimad skeptikud). Ei, sa ei hakka iPad’iga tööd tegema (kuigi suve lõpus tulev uuendus lubab multitask‘ida, mis peaks “töö” potentsiaali suurendama), kuid see avab kindlasti täiesti uue maailma (eeldades, et sa õigeid app‘e kasutad) igasuguse sisu tarbimiseks alates uudistest ja videodest lõpetades raamatutega.

Kas sa ostad iPad’i omale?

{ 15 comments }

Mõtlesin, et enne kui ma jälle tehnoloogiast ja sotsiaalmeediast kirjutama hakkan, võiks postituse teha ühest minu ammusest hobist, mis mulle palju rõõmu valmistas ja mille üle ma väga uhke olen. Tegu on digitaalse abstraktse kunstiga, millega tegelesin 2000 – 2006.

Algusaastad

(Avastasin Deviantart’i, pixel.ee ja Photoshop’i ning hakkasin katsetama.)

Kosmiline abstaktsionism

(Mängu tuli järjest enam kosmose temaatika.)

Tume periood

(Otsin tablet‘i joonistamiseks, peamiseks tööriistaks Photoshop’is sai airbrush ja teosed läksid süngemaks. Keskmiselt kulus ühe sellise teose valmistamiseks 20-30 tundi – ehk siis terve nädal igaks õhtuks tegevust.)

Ja lõpetuseks teos “Sõbrapäev” – tõenäoliselt mu lemmik kogu kollektsioonist.

Soovitan eelnevaid ja ka teisi teoseid Flickr‘ist täissuuruses vaadata. Minu Gravity blogis jagan ka vahel internetist leitud huvitavaid kunstiteoseid.

Väike trivia ka minu elust – peale keskkooli kaalusin tõsiselt EKA graafilist disaini majanduse asemel. Tagantjärele mõeldes poleks see üldse halb mõte olnud.

{ 8 comments }

iPad – esimesed muljed

by Silver Hage on 2010/04/13 · View Comments

Kooli hakkab vähemaks jääma ja nüüd aega jälle blogida. Kõigepealt mõtlesin kirjutada oma uuest lelust, millega ma juba mitu päeva mänginud olen.

iPad

Sain eelmine nädal kauaoodatud iPad’i 32GB Wifi versiooni (16GB oli välja müüdud, muidu oleks selle võtnud). Siin postis siis iPad’i plussid, miinused ja kasutamisvõimalused paaripäevase kasutamise põhjal. Ja ma ei hakanud siia eraldi pilte unboxing‘ust panema – Apple’i fanboy‘d nagu mina on tõenäoliselt neid juba vesise suuga 17 korda vaadanud.

Plussid

  • iPad on väga kiire – app‘id avanevad momentaalselt ja brauser on fantastiline.
  • Korraga ei saa mitut app‘i lahti olla (puudub multitasking) – paljud loevad seda miinuseks, kuid minu meelest on see suur pluss, sest see võimaldab palju paremini keskenduda. Sa ei pea korraga olema Tweetdeck’is, Skype’s, emailis, kuulama muusikat ja kirjutama dokumenti.
  • Touch klaviatuur on üllatavalt hea – kirjutada saab väga kiiresti sellel.
  • Aku kestab 10 tundi.
  • Nagu iPhone ja iPod käivitub iPad kohe – ei ole vaja oodata, et see unest ärkaks nagu laptopid.

Miinused

  • Üks põhilisi miinuseid, mis iPadi puhul välja tuuakse, ja mis päris palju häirib on Flash’i puudumine. Siiski on väga paljud lehed hakanud pakkuma ka HTML5 varianti (Youtube, Vimeo, NYT, CNN jne), seega pole olukord väga hull.
  • VEVO’t pole, seega muusikavideosid Youtube’ist vaadata ei saa.
  • Kuna iPad pole Eestis veel ametlikult väljas, ei saa ma ka hetkel tasulisi app‘e tirida. Peab hankima eraldi gift card‘i selleks.
  • Spetsiaalne ümbris sellele on hädavajalik – ma ei tabanud kohe tellida seda omale ja praegusel kujul (läpakakotis) on seda üsna ebamugav kaasas kanda.
  • Puudub kaamera ja seega ka võimalus video chat‘i jaoks.

Kellele see mõeldud on

  • Minusugustele tehnoloogiafriikidele, kellele see on vahelüli laptopi ja iPhone’i vahel. Kui ma omale korraliku ümbrise sellele saan, ei usu, et laptopi enam kohtumistele, kohvikusse kaasa võtaks.
  • Keskmisele inimesel, kes kasutab arvutit netis surfamiseks, emaili lugemiseks, videote vaatamiseks, muusika kuulamiseks jne. Sellised inimesed ei vaja laptopi – iPad või mõni muu tablet katab nende vajadused täielikult. Näiteks kui mu vanemad natuke iPad’i näppisid, tundus küll, et praegune laptop jääb neile viimaseks ja tulevikus lähevad nad tablet‘i peale üle. Ilmselgelt, kui sa vajad töö jaoks Excel’it, Photoshop’i jne siis ei hakka tablet su laptopi asendama.

Mida tablet’ite tulek tähendab

Kui sa oled kunagi netbook’i ja tablet’it proovinud, pole kahtlustki, et tablet’ite kategooria hävitab(!) netbook’ide kategooria. Kiirem, kergem, kordades parema akuga, käivitub kohe, mugavam jne. Lihtsalt pole mingit küsimustki, kumb on parem. Mõned lähevad veel kaugemale ja väidavad, et kogu laptopide kategooria kaob lähiaastatel.

Laptop iPad Camera

Tablet‘id võivad tuua ka uue hingamise printmeediale. WSJ app iPad’i peal on tõesti päris mõnus. Ma pole jõudnud veel ajakirju proovida.

Järgnevalt on mul plaanis väike eksperiment: mõned päevad ainult iPad’iga (laptopi ei tohi kasutada). Kirjutan sellest siia blogisse ka.

{ 34 comments }

Päris suur osa sotsiaalmeedia turundusest on sisu loomine ja selle levitamine, kusjuures ettevõtetel on selleks sisuliselt kaks võimalust: sisu sünkroniseerimine või sisu kureerimine. Olen juba ammu tahtnud sellest teemast kirjutada, aga tuleb välja, et antud probleemi on kõnes oluliselt lihtsam selgitada kui kirjas – ma arvan, et selle pealkirja peale on juba paljud segaduses.

Sünkroniseerimine

Jaan Vare tõi Infoühiskonna konverentsil välja, et sisu jagamine eri sotsiaalmeedia kanalitesse on nii odav ja võtab nii vähe aega, et kõik peaksid seda tegema. Näiteks selle asemel, et panna video ainult ülesse Youtube’i võiks selle panna korraga seitsmesse videolehte. Või näiteks blogiposti võiks korraga välja saata kodulehele, uudiskirja, Facebook’i ja Twitter’isse. Kogu protsessi saab automatiseerida

Sisu sünkroniseerimine on küll  võrdlemisi vähest ressurssi nõudev, aga see on igav. Minge vaadake mõne ettevõtte Twitter’i kontot, mille kogu sisu tuleb ainult Facebook’ist. Või mõne ettevõtte Facebook’i kontot, mille sisu tuleb RSS’iga. Olen täheldanud, et mitmed ettevõtted, kes ei mõtle läbi oma sotsiaalmeedia strateegiat ja hüppavad niisama rongi peale, sünkroniseerivad suure osa oma sisust. Pole siis imeks panna, kui Facebook’is on neil 400 fänni ja Twitter’is 4 jälgijat. Ma ei usu, et need tähelepanuta jäetud kanalid just väga positiivse kuvandi ettevõttest tekitavad. Ma ei usu ka, et inimesed väga õnnelikud dubleeritud sisu üle on, kui nad ettevõtet mitmes eri kanalis jälgivad.

Siin on sünkroniseerimise teine külg, mis nõuab juba hulga rohkem ressursse – kõikide (!) kasutusesolevate kanalite aktiivne monitooring ja vajadusel seal ka inimestega suhtlemine.

Kureerimine

Sisu kureerimine sotsiaalmeedias seevastu tähendab igale kanalile eraldi sisu loomist või kohandamist sealsele sihtgrupile. Näiteks kui ettevõttel on blogi, uudiskiri, Twitter ja Facebook, siis loob ta iga kanali jaoks eraldi sisu ning kui ta viitab mõnele teisele kanalile, teeb ta seda käsitsi.

Hea näide kanalispetsiifilise sisu loomisest on näiteks Peep Laja ja OKIA fännilehed Facebook’is, kus on palju sellist sisu jagatud, mida nende teistes kanalites pole ja kus teistele kanalitele pole lihtsalt sünkroniseeritud, vaid on toodud eraldi pealkirjad ja kirjeldused, mis omakorda õhutavad diskussioonile otse Facebook’is.

Selline tegevus nõuab küll rohkem aega, kuid annab paremaid tulemusi. Kes ei usu, tehke mõned testid sync‘itud sisu vs kureeritud sisu.

Kumba valida?

Tõenäoliselt on parim variant nende kahe variandi vahepeal – osa sisust sync‘ida ja osa ka vastavalt kanali eripäradele käsitsi luua. Küsimus on vaid sihtrühmades, strateegias, ajaressursis ja testimises.

Kumba varianti sina eelistad? Igasse sotsiaalmeedia kanalisse ühte sõnumit edastada või luua iga kanali jaoks spetsiaalne sõnum?

{ 4 comments }