Suur epifaania viimasest nädalavahetusest: loe vähem ja salvesta parem informatsiooni. Ma tarbin absurdselt suurtes kogustes erinevat sisu – raamatutest (nii paber, e- kui ka audioraamatud) blogide ja podcast‘ideni (podcast eesti keeles väidetavalt taskuhääling). Olen viimase aastaga lugenud näiteks tuhandeid blogiposte sotsiaalmeedia teemal ja võiksin valdkonnast rääkida tundide kaupa. Kuid kui ma nüüd mingit reaalset sotsiaalmeedia projekti teen, pean ma paljud need materjalid uuesti läbi käima – siit tekib küsimus, et mis mõttega ma neid kaks korda loen?
Just-in-time informatsioon vs just-in-case informatsioon
Eelpoolkirjeldatud info tarbimine on suures (aga mitte täies) osas just-in-case – ehk mul kunagi tulevikus, kui ma teen tegevust x olukorras y ajal z, läheb seda vaja. Kindlasti annab see tugeva teadmiste baasi (pluss esoteerilise alateadvuse jõu), kuid reaalselt tegutsedes tuleb kogu info uuesti läbi käia, mis ei ole just maailma produktiivseim tegevus. Seega targem viis info tarbimiseks on just-in-time – erinevat sisu tarbides salvestad osa infot tulevikus tekkida võivate olukordade jaoks. Näiteks kui blogisid lugedes jääb silma huvitav artikkel copy kirjutamisest ei loe mitte kohe blogposti (et oma lõputut infosõltuvust rahuldada), vaid salvestad selle tulevikus kasutamiseks.
Lahendus on seega salvestamine
“Wow, Silver, sa avastasid bookmark‘id?” Mitte päris siiski – bookmark‘imine on üks võimalus, aga oleme ausad, millal sina viimati bookmark‘e kasutasid? Mina pole enda omi aastaid kasutanud (va bookmarks bar, kus on kiiret ligipääsu vajavad lingid nagu email, Facebook jne). Ka Delicious on võrdlemisi ebamugav. Ja mis siis, kui huvitav mõte, diagramm, infokild tuleb arvutist väljaspoolt näiteks paberraamatust või ajakirjast. Kuidas sa siis infot salvestad?
Üks võimalikke lahendusi on Evernote, mis reklaamib end kui sinu virtuaalset mälu internetis. Evernote on selline programm, mille vajalikkuses enamus inimesi algul kindlad pole. Ka mul läks päris kaua, enne kui hakkasin Evernote’i ideest aru saama. Põhimõtteliselt võimaldab see sul kõike salvestada: lihtsatest bookmark‘idest ja fotodest lõpetades helisalvestiste ja dokumentidega. Kõik need on kättesaadavad veebist, arvutist, mobiilist ning kõike infot on võimalik otsida – isegi fotodelt tunneb Evernote teksti ära.
Eks paari kuu pärast ole näha, kas jään Evernote’i juurde või jätkan oma vana rada: Delicious, märkmik, iPhone’i Notes ja Voice Notes, fotod, screenshot‘id, endale saadetud emailid, Writeboard, Word, Instapaper jne. Overkill! – arvad? Ma olen Evernote’i küll vähe kasutanud veel, kuid mulle tundub, et igasuguse uurimise (just-in-time info) jaoks on see ideaalne, eriti veel, kui see suudab ühendada eelpool kirjeldatud võimalused.
Kas tarbid ka liiga palju informatsiooni nagu mina? Kuidas sina infot salvestad?
Kui sulle meeldis see postitus, siis palun liitu minu RSS vooga või jälgi mind Twitteris. |
Share |
{ 12 comments }
> Kuidas sina infot salvestad?
Google Readeri notes'i : )
Proovisin ka kunagi seda, aga polnud siiski päris see, mida vajasin.
Bookmarksidega on niikaua okei kuni sa ilusti asju kategoriseerid, milles ma olen awful. Annan evernotele võimaluse, vaatame mis saab.
Vaatan asja enda mätta otsast.
Siiamaani olen ma lähenenud asjale nii: loed materjale küll, aga see pole mitte just-in-case stiilis vaid enda arusaama kujundamiseks teatud valdkonnas. Ehk siis kui sul on vaja hakata copysid tulevikus kirjutama, siis sa teed endale selgeks kuidas, mis, miks jne. mõned asjad töötavad ja mõned ei tööta, süübid case studydesse selleks, et luua endale arusaam töötavatest lahendustest ja siis astud sellest eemale. Sa tegid endale selle lugemisega selgeks, mis peaks töötama ja mis mitte. Sul on meeles case studyde näited asjade loomisest, sa oled endale tööprotsessi selgeks teinud. Rohkem sul ei ole vaja seda materjali, kuna ainukene viis kuidas sa originaalset ideed luua saad on baseerudes olemasolevale infole, mida sa enda jaoks oluliseks pidasid ning võttes see aluseks hakkad looma enda lahendust samal teemal. Sa võid floppida paar korda, aga võimalus on, et lõpuks sa tuled välja millegi uuega. Vähemalt enda keskkonnas. Ja ma tean seda igivana väidet, et “kõik on kuskil juba tehtud”, aga no.. keegi pidi ju need asjad kah tegema? Mina usun, et väga vähe on tehtud ning väga suur enamik ägedaid asju on veel avastamata ja väljamõtlemata.
Ehk siis kokkuvõte: kas on üldse vajalik kõike salvestada ja märkida, kuna sa pead ju olema at the end of the day inimene, kes loob, mite robot, kes kopeerib? go figure.
Mõnes muus valdkonnas on muidugi vaja teada detaile valdkonna kohta ja selleks sa pead ikka omama neetult head ja organiseeritud ülevaadet.
ühesõnaga, kuna ma kirjutan copysid harva ja pigem minu valdkond vajab pidevat ülevaadet maailmas toimuvast siis evernote saab võimaluse ennast tõestada. :)
Hea post Silver.
Just-in-time ja just-in-case mõte on äge.
Muidu Bookmarks, live bookmarks, Stickies, telefonis märkmed ja Firefoxis Read it Later add-on.
(Pluss kirjutatakse kahe s-iga. “viimati bookmark'e” juures on typo.)
Heh. Just paar päeva tagasi tweetisin küsimust,et kuidas sheeritut salvestada.
Sest kurb oli vaadata, kuidas inimesed oma kilomeetrilistest Facebooki feedidest otsisid seda ühte naljakat pilti või muud. Organiseerimatus ja kaos.
Evernote proovisin, kuid kasutama ei jäänud.
Aga filtreerimis ja salvestamise protsess :
*Google Reader
*Read It Later plug-in
Meelelahutus liigub Reader Notes ja Shared items alla. Tööalane info liigub koos kolleegidega koostatud privaatsese Wikisse.
Typosid on veidi.. Nt. “Evernote’e ideest aru saama” – pigem ikka “Evernote'i”.
Aga! Mul tekkis kohe selle lähenemisega küsimus, et kuidas sa oskad efektiivselt asju tagida (või “täägida”, kui sulle meeldivad need eestistatud väljendid), kui sa neid korra läbi ei loe? Okei, pealkirjade järgi saab küll midagi tehtud, aga tegelikult on suur osa postitustest mõttetud, aga sellest saad aru alles, kui oled läbi lugenud.
Ja noh – palju kasu ei ole sellest, et sul on 1000 postitust copyst, kui hakkad researchi tegema. Pigem oleks hea, kui sul on võimalikult spetsiifiliselt asjad täägitud. Ehk jälle – vaja läbi lugeda enne.
Ja nõustun ka Markoga, et enamasti, kui ma asju loen, siis mul jäävad sealt mingid põhiideed meelde loodetavasti ja ma oskan nende põhjal hiljem midagi välja mõtelda, mitte ei ole vaja konkreetselt teada, kuidas kopeerida. Kuigi jah – ka selliseid olukordasid on, kus ma tahaksin ikka päris konkreetselt teada, kuidas varem tehtud on, nii et ka sellel on oma koht.
Aga lõpetuseks, et mind kõige rohkem huvitab, kuidas sa seda Evernote'i kasutad, mitte see, et sa seda üldse kasutad :) Nii et how-to time palun.
Sul ka päris palju eri märkmete tegemise viise. Siiski mõistlikum kui mul vanasti :)
Typod parandatud.
Cool. See privaatse wiki idee tundub mõistlik, kuid minu valdkonna jaoks ehk liiga heavy.
Hea point, aga mul on väga kujunenud väga kindlad blogid ja Twitter'i kasutajad, keda jälgin. Enamus nendelt tulev info on väärtuslik. Edasi vaja vaid otsustada, kas ma peaksin seda kohe lugema või salvestama tulevikus (blogiposti, projekti, uurimise vms) kasutamiseks.
Kui mul Evernote'iga mingi koralik workflow tekib, siis kirjutan sellest lähemalt.
Tänud. Ja jah, oleneb valdkonnas nagu ütlesid. Spetsiifilisemate asjade puhul (nt uudiskirjade optimeerimine, ppc reklaam jne) on nii palju taktikaid ja väikseid nippe, et sul ei jää need peale ühte lugemist meelde lihtsalt. Üldpilt saab selgeks, aga väiksed nukitsad lähevad kaduma, hence peab uuesti lugema.
Hea postitus, Silver. Ma loen selle siis läbi, kui vaja läheb ;)
snap – good one ;)
Comments on this entry are closed.