Tihti tuleb seltskonnas juttu viimase aja sündmustest. Tavaliselt tulen mingi hetk mina välja lausega: “Mina ei loe üldse uudiseid”. Ma ei loe paberlehti (va Time, kui see mulle kätte satub), ei kuula uudiseid raadiost, ei külasta kunagi Delfit, Postimees.ee’d ega teisi uudisteportaale ja ei vaata telekast uudiseid (telekat vaatan ehk paar korda kuus, kui üldse).
Loomulikult kostub selle peale “blasphemy !” ja siis väidavad kõik, et ma pole kursis maailmas toimuvaga (ja muidugi, et ma olen idioot).
Tegelikult ei vasta tõele – ma loen tarbin küll uudised, aga mitte nagu enamus. Ma loen ainult neid uudiseid, mis mulle huvi pakuvad. See on oluliselt produktiivsem ja psühholoogiliselt ka mõistlikum.
Kust mina saan uudiseid ?
- Google Reader – minu number 1 uudiste allikas. Jälgin üle saja blogi ja paari traditsioonilist väljaannet (Time, Postimees, LHV, AP). Kõik on ilusti sorteeritud kaustadesse, mis teeb uudistega kursus olemise väga efektiivseks. Olen varem kirjutanud ka, kuidas Readeriga uudiseid efektiivsemalt lugeda.
- Twitter – Twitter on kiirem kui mistahes teine uudistekanal ja kasutades Tweetdeck’i on kogu uudistevoogu väga kerge sorteerida. Kui mõnda uudist korduvalt retweet‘idakse, on see tõenäoliselt väärt lugemist.
- Facebook – Facebook’i esilehel tõusevad kõige enam kommenteeritud sissekanded kõige ülesse, seega kui midagi suurt toimumas on, näen seda seal kohe.
- iPhone BNO rakendus – Kui maailmas midagi suurt juhtub, saan ma sellest kohe push-notification teate oma iPhone’le.
- Time iPhone rakendus – Mulle meeldib see juba sellepärast, et see nii esteetiline välja näeb.
- Word-of-mouth – kui kõik eelmised filtrid mulle uudist ei edasta, siis oma sõpradelt kuulen ma seda ikka.
Niisiis, selle asemel, et õhtul telekast Reporterit vaadata (oo õudust), loe parem 30 minutit mõnda head raamatut.
Kuidas sina uudiseid tarbid ?
(Lisa: Muutsin pealkirja, kuna eelmine pealkiri “Miks ma uudiseid ei loe” oli liialt eksitav.)
Kui sulle meeldis see postitus, siis palun liitu minu RSS vooga või jälgi mind Twitter'is. |


Pingback: Eesti vajab oma breaking news teenust