Tänase seisuga näitab Metrix, et Eestis on 443 Facebook’i fännilehte ja see arv kasvab kiiresti. Kuna ma olen juba päris pikka aega sotsiaalmeedia evangelisti mänginud ja rääkinud selle vajadusest ettevõtetele, on minu meelest hetkeolukord fantastiline – aasta tagasi veel ainult unistus. On mitmeid ettevõtteid, kelle fännilehti ma suure huviga jälgin. Samas on näha ka, et suurem enamus ei tea, mida nad sotsiaalmeedias teevad. “Mina ka” mentaliteet on tavaline.
Miks on su ettevõte sotsiaalmeedias?
Kas su ettevõte tahab tugevdada suhteid lojaalsete klientidega? Kas su ettevõte tahab alandada klienditeenindusele minevaid kulutusi? Kas su ettevõte tahab lihtsalt müüki suurendada? Mulle tundub, et väga paljud jätavad sellistele küsimustele vastamata ja hüppavad lihtsalt sotsiaalmeedia rongi peale, kuna teised teevad seda.
Kas strateegia ei võiks kujuneda eksperimenteerimise käigus? Miks mitte – ma ei väidagi, et eksperimenteerimine kuidagi halb oleks, vastupidi. Aga Facebook’is fännilehe tegemine ja selle uuendamine kaks korda uute pakkumistega ning korra fännidele kinkekaartide jagamine küll mingi reaalne eksperiment ei ole.
Niisama rongi peale hüppamine võib ka kahjuks tulla. Ma ei usu, et ettevõtte mainele mitteaktiivne või müügisõnumitega üleujutatud fännileht või Twitter’i konto hästi mõjub. Rääkimata ressursikulust sissepandud aja näol ja tulemuste mõõtmisest. Mida seal üldse mõõta, kui alguses pole paika pandud eesmärke ja strateegiat.
Mis sina arvad? Kas paljud ettevõtted teavad üldse, mida nad sotsiaalmeedias teevad?


Pingback: Sisu sünkroniseerimine vs kureerimine sotsiaalmeedias - Silver Hage blogi
Pingback: Parimad tsitaadid raamatust