Mõtlesin, et enne kui ma jälle tehnoloogiast ja sotsiaalmeediast kirjutama hakkan, võiks postituse teha ühest minu ammusest hobist, mis mulle palju rõõmu valmistas ja mille üle ma väga uhke olen. Tegu on digitaalse abstraktse kunstiga, millega tegelesin 2000 – 2006.

Algusaastad

(Avastasin Deviantart’i, pixel.ee ja Photoshop’i ning hakkasin katsetama.)

Kosmiline abstaktsionism

(Mängu tuli järjest enam kosmose temaatika.)

Tume periood

(Otsin tablet‘i joonistamiseks, peamiseks tööriistaks Photoshop’is sai airbrush ja teosed läksid süngemaks. Keskmiselt kulus ühe sellise teose valmistamiseks 20-30 tundi – ehk siis terve nädal igaks õhtuks tegevust.)

Ja lõpetuseks teos “Sõbrapäev” – tõenäoliselt mu lemmik kogu kollektsioonist.

Soovitan eelnevaid ja ka teisi teoseid Flickr‘ist täissuuruses vaadata. Minu Gravity blogis jagan ka vahel internetist leitud huvitavaid kunstiteoseid.

Väike trivia ka minu elust – peale keskkooli kaalusin tõsiselt EKA graafilist disaini majanduse asemel. Tagantjärele mõeldes poleks see üldse halb mõte olnud.

{ 8 comments }

iPad – esimesed muljed

by Silver Hage on 2010/04/13 · View Comments

Kooli hakkab vähemaks jääma ja nüüd aega jälle blogida. Kõigepealt mõtlesin kirjutada oma uuest lelust, millega ma juba mitu päeva mänginud olen.

iPad

Sain eelmine nädal kauaoodatud iPad’i 32GB Wifi versiooni (16GB oli välja müüdud, muidu oleks selle võtnud). Siin postis siis iPad’i plussid, miinused ja kasutamisvõimalused paaripäevase kasutamise põhjal. Ja ma ei hakanud siia eraldi pilte unboxing‘ust panema – Apple’i fanboy‘d nagu mina on tõenäoliselt neid juba vesise suuga 17 korda vaadanud.

Plussid

  • iPad on väga kiire – app‘id avanevad momentaalselt ja brauser on fantastiline.
  • Korraga ei saa mitut app‘i lahti olla (puudub multitasking) – paljud loevad seda miinuseks, kuid minu meelest on see suur pluss, sest see võimaldab palju paremini keskenduda. Sa ei pea korraga olema Tweetdeck’is, Skype’s, emailis, kuulama muusikat ja kirjutama dokumenti.
  • Touch klaviatuur on üllatavalt hea – kirjutada saab väga kiiresti sellel.
  • Aku kestab 10 tundi.
  • Nagu iPhone ja iPod käivitub iPad kohe – ei ole vaja oodata, et see unest ärkaks nagu laptopid.

Miinused

  • Üks põhilisi miinuseid, mis iPadi puhul välja tuuakse, ja mis päris palju häirib on Flash’i puudumine. Siiski on väga paljud lehed hakanud pakkuma ka HTML5 varianti (Youtube, Vimeo, NYT, CNN jne), seega pole olukord väga hull.
  • VEVO’t pole, seega muusikavideosid Youtube’ist vaadata ei saa.
  • Kuna iPad pole Eestis veel ametlikult väljas, ei saa ma ka hetkel tasulisi app‘e tirida. Peab hankima eraldi gift card‘i selleks.
  • Spetsiaalne ümbris sellele on hädavajalik – ma ei tabanud kohe tellida seda omale ja praegusel kujul (läpakakotis) on seda üsna ebamugav kaasas kanda.
  • Puudub kaamera ja seega ka võimalus video chat‘i jaoks.

Kellele see mõeldud on

  • Minusugustele tehnoloogiafriikidele, kellele see on vahelüli laptopi ja iPhone’i vahel. Kui ma omale korraliku ümbrise sellele saan, ei usu, et laptopi enam kohtumistele, kohvikusse kaasa võtaks.
  • Keskmisele inimesel, kes kasutab arvutit netis surfamiseks, emaili lugemiseks, videote vaatamiseks, muusika kuulamiseks jne. Sellised inimesed ei vaja laptopi – iPad või mõni muu tablet katab nende vajadused täielikult. Näiteks kui mu vanemad natuke iPad’i näppisid, tundus küll, et praegune laptop jääb neile viimaseks ja tulevikus lähevad nad tablet‘i peale üle. Ilmselgelt, kui sa vajad töö jaoks Excel’it, Photoshop’i jne siis ei hakka tablet su laptopi asendama.

Mida tablet’ite tulek tähendab

Kui sa oled kunagi netbook’i ja tablet’it proovinud, pole kahtlustki, et tablet’ite kategooria hävitab(!) netbook’ide kategooria. Kiirem, kergem, kordades parema akuga, käivitub kohe, mugavam jne. Lihtsalt pole mingit küsimustki, kumb on parem. Mõned lähevad veel kaugemale ja väidavad, et kogu laptopide kategooria kaob lähiaastatel.

Laptop iPad Camera

Tablet‘id võivad tuua ka uue hingamise printmeediale. WSJ app iPad’i peal on tõesti päris mõnus. Ma pole jõudnud veel ajakirju proovida.

Järgnevalt on mul plaanis väike eksperiment: mõned päevad ainult iPad’iga (laptopi ei tohi kasutada). Kirjutan sellest siia blogisse ka.

{ 34 comments }

Päris suur osa sotsiaalmeedia turundusest on sisu loomine ja selle levitamine, kusjuures ettevõtetel on selleks sisuliselt kaks võimalust: sisu sünkroniseerimine või sisu kureerimine. Olen juba ammu tahtnud sellest teemast kirjutada, aga tuleb välja, et antud probleemi on kõnes oluliselt lihtsam selgitada kui kirjas – ma arvan, et selle pealkirja peale on juba paljud segaduses.

Sünkroniseerimine

Jaan Vare tõi Infoühiskonna konverentsil välja, et sisu jagamine eri sotsiaalmeedia kanalitesse on nii odav ja võtab nii vähe aega, et kõik peaksid seda tegema. Näiteks selle asemel, et panna video ainult ülesse Youtube’i võiks selle panna korraga seitsmesse videolehte. Või näiteks blogiposti võiks korraga välja saata kodulehele, uudiskirja, Facebook’i ja Twitter’isse. Kogu protsessi saab automatiseerida

Sisu sünkroniseerimine on küll  võrdlemisi vähest ressurssi nõudev, aga see on igav. Minge vaadake mõne ettevõtte Twitter’i kontot, mille kogu sisu tuleb ainult Facebook’ist. Või mõne ettevõtte Facebook’i kontot, mille sisu tuleb RSS’iga. Olen täheldanud, et mitmed ettevõtted, kes ei mõtle läbi oma sotsiaalmeedia strateegiat ja hüppavad niisama rongi peale, sünkroniseerivad suure osa oma sisust. Pole siis imeks panna, kui Facebook’is on neil 400 fänni ja Twitter’is 4 jälgijat. Ma ei usu, et need tähelepanuta jäetud kanalid just väga positiivse kuvandi ettevõttest tekitavad. Ma ei usu ka, et inimesed väga õnnelikud dubleeritud sisu üle on, kui nad ettevõtet mitmes eri kanalis jälgivad.

Siin on sünkroniseerimise teine külg, mis nõuab juba hulga rohkem ressursse – kõikide (!) kasutusesolevate kanalite aktiivne monitooring ja vajadusel seal ka inimestega suhtlemine.

Kureerimine

Sisu kureerimine sotsiaalmeedias seevastu tähendab igale kanalile eraldi sisu loomist või kohandamist sealsele sihtgrupile. Näiteks kui ettevõttel on blogi, uudiskiri, Twitter ja Facebook, siis loob ta iga kanali jaoks eraldi sisu ning kui ta viitab mõnele teisele kanalile, teeb ta seda käsitsi.

Hea näide kanalispetsiifilise sisu loomisest on näiteks Peep Laja ja OKIA fännilehed Facebook’is, kus on palju sellist sisu jagatud, mida nende teistes kanalites pole ja kus teistele kanalitele pole lihtsalt sünkroniseeritud, vaid on toodud eraldi pealkirjad ja kirjeldused, mis omakorda õhutavad diskussioonile otse Facebook’is.

Selline tegevus nõuab küll rohkem aega, kuid annab paremaid tulemusi. Kes ei usu, tehke mõned testid sync‘itud sisu vs kureeritud sisu.

Kumba valida?

Tõenäoliselt on parim variant nende kahe variandi vahepeal – osa sisust sync‘ida ja osa ka vastavalt kanali eripäradele käsitsi luua. Küsimus on vaid sihtrühmades, strateegias, ajaressursis ja testimises.

Kumba varianti sina eelistad? Igasse sotsiaalmeedia kanalisse ühte sõnumit edastada või luua iga kanali jaoks spetsiaalne sõnum?

{ 4 comments }

Minu viimased külalispostitused

by Silver Hage on 2010/03/17 · View Comments

Viimasel ajal olen päris mitu külalispostitust kirjutanud ja sellega seoses mõtlesin, et iga kuu-paari tagant võiks nendele ka siin blogis viidata.

Twitter’i ja konverentsid

Best Marketing’i blogisse kirjutasin Twitter’i kasutamisest konverentside ajal. Paljude meelest väga vastuoluline teema (kas tähelepanu hajub või hoopis suureneb?), seega läks ka kommentaarides vaidluseks.

Läbipaistvusest sotsiaalmeedias

OKIA blogisse kirjutasin läbipaistvusest sotsiaalmeedias, st inimesed tahavad suhelda inimestega, mitte ettevõtetega. Nüüd ringi vaadates on seis Eestis juba oluliselt parem. Ma loodan, et see blogipost mängis osa muutusest.

Sotsiaalmeedia monitooringust

Enne kuula, siis räägi. Kui sa mõtled alustada sotsiaalmeedia turundusega, siis see on esimene samm - sotsiaalmeedia monitooring ehk mida sinu brändist sotsiaalmeedias räägitakse.

Brändingust Facebook’is

Jällegi blogipost OKIA blogisse ja seekord teemaks kuidas brändida oma ettevõtte Facebook’i fännilehte. Kuna konkurents Facebook’is on suurenemas, muutub see teema järjest olulisemaks.

{ 2 comments }

Oma bakatöö kirjutamise käigus satun ma igasugu huvitavate uuringute ja näitajate peale. Üks, mis mu tähelepanu köitis, oli sotsiaalsete võrgustike kasutus ärisuhtluses. Nimelt ennustab Gartner, et 2014. aastaks suhtlevad 20% äriinimestest omavahel sotsiaalsetes võrgustikes.

Sotsiaalmeedia asendab emaili?

Ma olen seda trendi just enda puhul märganud – kui veel aasta tagasi oleks läbi Facebook’i tööpakkumiste saamine, klientidega suhtlemine ja muu äristuhtlus tundunud imelikuna, siis praegu see täiesti tavaline. Samas peab arvestama, et minu valdkond (turundus ja tech), on tõenäoliselt palju vastuvõtlikumad selliste uuenduste suhtes.

Email ei kao lähiajal siiski kuhugi, selle tähtsus pigem suureneb (enamus teateid sotsiaalmeediast lähevad siiski inimeste emaili). Tahaks juba teada, kuidas Facebook’i kauaräägitud Titan emailiteenus maastikku muudab, kui üldse.

Mulle see trend igaljuhul meeldib – sotsiaalmeedias tunnevad inimesed end palju vabamalt ja seetõttu on ka suhtlus rohkem casual. Palju lühem ja efektiivsem ka, sest kadunud on igasugu formaalsused, mis tihti emailiga kaasas käivad.

Milline on sinu kogemus? Kui palju sina äriasju sotsiaalmeedias (Twitter, LinkedIn, Facebook) ajad?

{ 12 comments }