Ehk on mõned siinsetest lugejatest kuulnud, et olen paar kuud töötanud uues reklaamiagentuuris IVY Creative Collective. Ilmselgelt tegime ka IVY-le blogi ning kuna mul on omajagu kogemust blogimise vallas, siis hakkan mina sealset blogi toimetama ja ka sinna kirjutama.

Millest ma IVY Blogis kirjutan?

Kindlasti kirjutan kõigi turundusinimeste hetke lemmikteemast – sotsiaal(“hakka fänniks”)meediast, kuid tahan kirjutada ka üldistest trendidest tänapäeva turunduses.

Mida sellest blogist tulevikus lugeda saab?

Tahan rohkem aega blogimisse investeerida ja see tähendab, et ka siia blogisse peaks hakkama tihedamini postitusi tulema. Sisu jääb üldiselt samaks, kuid tõenäoliselt ilmuvad turundusteemalised postitused tihemini just IVY blogis.

Seega, heida pilk peale IVY blogile :)

{ 2 comments }

iPhone (ja muud “nutitelefonid”) on teatud seltskonnas muutumas täiesti tavalisteks. Meil on seltskonnas tihti nii, et lauas istub 10 inimest ja kõigil on iPhone’d. Kohati läheb asi isegi nii kaugele, et hakatakse iPhone’e üksteise peale laduma – rekord hetkel 12 vist.
Kuid vaatamata iPhone suurele populaarsusele, ei ole mu tuttavate seas just väga palju levinud app‘ide ostmine. Kõigil on küll põhilised tasuta app‘id olemas (Facebook näiteks), kui ostmiseni paljud ei jõua. Tihti on põhjus krediitkaardi puudumine. Samas on ka mitmeid tegelasi, kellel on jailbreak‘itud iPhone’id ja kes tirivad omale tasulisi app‘e tasuta – piraatlus seega. See blogipost ongi nende piraatite pihta.

Keskmine app maksab sama palju kui üks latte

Ma saan aru, kui inimesed tuhandeid kroone maksva Photoshop’i piraat varianti kasutavad. Adobe saab ka muide aru sellest – ja ausaltöeldes ei huvita see neid ka väga. Adobe teab, et paljud, kes noorena piraat Photoshop’i kasutavad, ostavad tulevikus omale originaal versiooni. Seetõttu pole nad ka Photoshop’i hindu langetanud aastate jooksul. (Adobe näidet lugesin raamatust Don’t just roll the dice: a useful guide to software pricing – väga hea lugemine tarkvara hinnastamisest).

Keskmine app iPhone’le ei maksa aga tuhandeid kroone. Parim võrdlus app‘ide hinnatasemest tuleb Scoble‘ilt, kes võrdles oma blogis app‘ide hindu caffe latte hindadega. Üks app üks latte. Üks kallim app kaks lattet jne. Sul on 10 000 krooni maksev telefon ja sa ei jaksa 25-kroonist app‘i osta?

Kõige nõmedam on asja juures fakt, et neid piraat app‘e tirides ei karistata mitte suuri korporatsioone (ok, 30%-ga saab Apple vastu näppe küll), vaid hakkajaid noori (tõenäoliselt nagu sina, kes sa seda blogi praegu loed), kes istuvad öid veriste silmadega üleval ja loovad neid app‘e.

Tänane ülesanne

Niisiis – jäta täna üks kohvi joomata ja osta parem üks hea app toetades sellega app-ökosüsteemi :). Mina lähen teen seni ühe latte ja loen uudiseid oma 2 lattet maksnud Reeder‘iga.

{ 20 comments }

Suur epifaania viimasest nädalavahetusest: loe vähem ja salvesta parem informatsiooni. Ma tarbin absurdselt suurtes kogustes erinevat sisu – raamatutest (nii paber, e- kui ka audioraamatud) blogide ja podcast‘ideni (podcast eesti keeles väidetavalt taskuhääling). Olen viimase aastaga lugenud näiteks tuhandeid blogiposte sotsiaalmeedia teemal ja võiksin valdkonnast rääkida tundide kaupa. Kuid kui ma nüüd mingit reaalset sotsiaalmeedia projekti teen, pean ma paljud need materjalid uuesti läbi käima – siit tekib küsimus, et mis mõttega ma neid kaks korda loen?

Just-in-time informatsioon vs just-in-case informatsioon

Eelpoolkirjeldatud info tarbimine on suures (aga mitte täies) osas just-in-case – ehk mul kunagi tulevikus, kui ma teen tegevust x olukorras y ajal z, läheb seda vaja. Kindlasti annab see tugeva teadmiste baasi (pluss esoteerilise alateadvuse jõu), kuid reaalselt tegutsedes tuleb kogu info uuesti läbi käia, mis ei ole just maailma produktiivseim tegevus. Seega targem viis info tarbimiseks on just-in-time – erinevat sisu tarbides salvestad osa infot tulevikus tekkida võivate olukordade jaoks. Näiteks kui blogisid lugedes jääb silma huvitav artikkel copy kirjutamisest ei loe mitte kohe blogposti (et oma lõputut infosõltuvust rahuldada), vaid salvestad selle tulevikus kasutamiseks.

Lahendus on seega salvestamine

“Wow, Silver, sa avastasid bookmark‘id?” Mitte päris siiski – bookmark‘imine on üks võimalus, aga oleme ausad, millal sina viimati bookmark‘e kasutasid? Mina pole enda omi aastaid kasutanud (va bookmarks bar, kus on kiiret ligipääsu vajavad lingid nagu email, Facebook jne). Ka Delicious on võrdlemisi ebamugav. Ja mis siis, kui huvitav mõte, diagramm, infokild tuleb arvutist väljaspoolt näiteks paberraamatust või ajakirjast. Kuidas sa siis infot salvestad?

Üks võimalikke lahendusi on Evernote, mis reklaamib end kui sinu virtuaalset mälu internetis. Evernote on selline programm, mille vajalikkuses enamus inimesi algul kindlad pole. Ka mul läks päris kaua, enne kui hakkasin Evernote’i ideest aru saama. Põhimõtteliselt võimaldab see sul kõike salvestada: lihtsatest bookmark‘idest ja fotodest lõpetades helisalvestiste ja dokumentidega. Kõik need on kättesaadavad veebist, arvutist, mobiilist ning kõike infot on võimalik otsida – isegi fotodelt tunneb Evernote teksti ära.

Eks paari kuu pärast ole näha, kas jään Evernote’i juurde või jätkan oma vana rada: Delicious, märkmik, iPhone’i Notes ja Voice Notes, fotod, screenshot‘id, endale saadetud emailid, Writeboard, Word, Instapaper jne. Overkill! – arvad? Ma olen Evernote’i küll vähe kasutanud veel, kuid mulle tundub, et igasuguse uurimise (just-in-time info) jaoks on see ideaalne, eriti veel, kui see suudab ühendada eelpool kirjeldatud võimalused.

Kas tarbid ka liiga palju informatsiooni nagu mina? Kuidas sina infot salvestad?

{ 12 comments }

iPad – kaks kuud hiljem

by Silver Hage on 2010/06/22 · 25 comments

Nüüd, kus ma olen 2 kuud juba iPad’i õnnelik omanik mõtlesin kirjutada natukene oma senisest kogemusest. Ja ma hoiatan kohe ette, et ma olen päris suur Apple’i fanboy.

iPad Kodus? Fantastiline lugemiseks

Kaks sõna: Reeder ja Instapaper. Enne nende kahe app‘i ostmist oli iPad’il sisu (minu puhul peamiselt blogide) tarbimine OK, aga peale neid app‘e on see parim sisu tarbimise kogemus. Reeder on Google Reader’i klient, mis on nii intuitiivne, et selle esmakordset kasutamist annab võrrelda (peaaegu) iPhone’e esmakordse näppimisega. Ok, ma liialdan ehk, aga sellel on fantastiline UX, suurepärased jagamisvõimalused (Twitter, Instapaper jne) ja mõnus tonaalsus. Instapaper võimaldab sul lugeda eelnevalt märgitud sisu – lisad päeval huvitava blogiposti leidmisel Instapaper’isse ja loed seda postitust õhtul Instapaperist.

Video on samuti super – ma tarbin päris palju videoblogisid ja iPad on ideaalne nende vaatamiseks. Ma ei ole veel ühtegi raamatut lugenud iPad’i peal, sest esiteks meeldib mulle suvel väljas lugeda ja teiseks paberilt lugemine säästab mu silmi rohkem. Siiski plaanin ma sügisel mõne raamatu omale iPad’ile osta.

Kuhu jäi “nädal ainult iPad’iga”? ehk iPad Tööl

OK, jäin vahele. Proovisin läbi viia eksperimenti “nädal ainult iPad’iga”, kuid kukkusin juba esimesel päeval läbi. Töö tegemiseks see siiski mõeldud ei ole (kui mul oleks korralik stand ja bluetooth klaviatuur arvaks ma ehk teisiti). Samas välismaal kirjutavad osad isegi raamatuid iPad’iga, seega võib viga olla ka minus.

Samas koosolekuteks on iPad ideaalne – mugavam on märkmeid teha (proovi laptop’iga hakata brainstormimise käigus graafikuid joonistama), sest sa saad seda käes hoida nagu vihikut, aku ei saa tühjaks (aku peab oma 10 tundi). iPhone’st on ka parem lahendus – koosolekul iPhone’i märkmeid tehes võivad paljud arvata, et sa saadad sõnumeid (kes poleks koosoleku ajal sõnumeid saatnud). Seega kui mõni päev möödub ainult koosolekutel käimisega, saab vabalt iPad’iga hakkama, kuid niipea kui peale koosoleku on vaja reaalset tööd teha, peab jälle laptop olemas olema.

Case on hädavajalik

Ma olen väga nõudlik inimene ja pole siiani suutnud otsustada, millist ümbrist tellida. Suur viga, sest lihtsalt linnas jalutada iPad käes üsna ebamugav (ja natuke douche ka). Lisaks on ilma ümbriseta halb kirjutada – iPad’i laua peale panek paneb mul alati südame seisma, sest tagakaanel olev must Apple’i logo võib kriimustada saada (oh seda materialismi). Hetkel kaalun selle ümbrise tellimist, kuid pole päris kindel veel. Kellelgi mingeid teisi variante pakkuda? Apple’i enda oma mulle ei meeldi, sest see on kummist ja sellele jäävad kriimud ja karvad külge.

Aga Flash?

OK, ma pean tunnistama, et Flashi puudumine on päris tülikas tõepoolest – internetis surfamine on ikka natuke “katki” iPad’i peal. Kuigi see on viimase kuuga palju paremaks läinud, kuna aina enam on hakatud HTML5 toetama. Näiteks äsja läks Scribd täielikult HTML5 peale (kusjuures engagement suurenes 3 korda). Kas Flash’i surm on vaid aja küsimus?

Osta või mitte osta?

Osta :) Ma pole veel inimest kohanud, kes poleks armunud sellesse seadmesse peale paariminutilist näppimist (isegi suurimad skeptikud). Ei, sa ei hakka iPad’iga tööd tegema (kuigi suve lõpus tulev uuendus lubab multitask‘ida, mis peaks “töö” potentsiaali suurendama), kuid see avab kindlasti täiesti uue maailma (eeldades, et sa õigeid app‘e kasutad) igasuguse sisu tarbimiseks alates uudistest ja videodest lõpetades raamatutega.

Kas sa ostad iPad’i omale?

{ 25 comments }

Mõtlesin, et enne kui ma jälle tehnoloogiast ja sotsiaalmeediast kirjutama hakkan, võiks postituse teha ühest minu ammusest hobist, mis mulle palju rõõmu valmistas ja mille üle ma väga uhke olen. Tegu on digitaalse abstraktse kunstiga, millega tegelesin 2000 – 2006.

Algusaastad

(Avastasin Deviantart’i, pixel.ee ja Photoshop’i ning hakkasin katsetama.)

Kosmiline abstaktsionism

(Mängu tuli järjest enam kosmose temaatika.)

Tume periood

(Otsin tablet‘i joonistamiseks, peamiseks tööriistaks Photoshop’is sai airbrush ja teosed läksid süngemaks. Keskmiselt kulus ühe sellise teose valmistamiseks 20-30 tundi – ehk siis terve nädal igaks õhtuks tegevust.)

Ja lõpetuseks teos “Sõbrapäev” – tõenäoliselt mu lemmik kogu kollektsioonist.

Soovitan eelnevaid ja ka teisi teoseid Flickr‘ist täissuuruses vaadata. Minu Gravity blogis jagan ka vahel internetist leitud huvitavaid kunstiteoseid.

Väike trivia ka minu elust – peale keskkooli kaalusin tõsiselt EKA graafilist disaini majanduse asemel. Tagantjärele mõeldes poleks see üldse halb mõte olnud.

{ 8 comments }