Eile sattusin lugema Elioni Digitark blogi soovitustest isikliku veebilehe loomisel (ära küsi, miks ma lugesin seda). Silma jäi mulle 10. punkt, kus soovitatakse kodulehele paigaldada Zone.ee counter – jah, need väiksed kastikesed numbritega kodulehe allosas, mis olid kuskil 1999. aastal populaarsed. Kui ennast “digitargaks” tituleeriv blogi kirjutab sellist lollust, siis väärib see Twitter’isse sissekannet.

Minu ülalolev tweet sai Twitter’is mitmeid retweet‘e ja kommentaare. Ütleme nii, et Digitark sai korralikult puid alla:

Mis sina oleksid sellises olukorras teinud ? Elion tegi igaljuhul õige valiku – tunnistasid oma viga ja viisid parandused blogis sisse – vastasuse sain otse Elioni avalike suhete juhilt Lilian Viirmalt. See pole esimene kord, kui ma olen Elioni aktsioonis näinud – eelmine nädal kirjutatud eMeedia blogipostis oli ka näide sellest, kuidas Elion võttis kliendiga Twitter’is ühendust. Hea töö.

Paar mõtet ka. Otsesuhtlus klientidega sotsiaalmeedias on väga hea turundus (eriti veel kui nende probleemid lahendadakse), seetõttu ei saa ma aru, miks Elion oma Twitter’i kontod kuskil ei ole välja toonud. Ja mis värk selle taustaga siiski on ? Kindlasti leidub Elionis disainer, kellel on 5 minutit aega korralik Twitter’i taust teha (Carl kirjutas hiljuti hea ülevaate Twitter’i taustadest.)

Kas sina juba jälgid, mida sotsiaalmeedias sinu ettevõttest kirjutatakse ?

See blogipost oleks pidanud ilmuma kaks nädalat tagasi, blame it on the holidays. Igaljuhul toimub detsembri keskel eMeedia konverents KUMUs ja siin on nüüd väike lühikokkuvõte sellest.

Esinejad

Eestlasest olid kohal Jaanus Lillenberg (Arendus- ja turundusjuht, Postimees Online), Hanno Kindel (Arendusjuht, Media House), Sten Klemm (Reklaamimüügijuht, Neti & Hot.ee), Allan Sombri (Müügi- ja turundusdirektor, Delfi), Erti Luik (Grupi digitaalse meedia spetsialist, BIGBANK). Eesti esinejatest oli ainult üks esindatud sotsiaalmeedias – Postimees Online’i Jaanus Lillenberg. Vaatamata sellele rääkisid kõik juttu sotsiaalmeedias turundamisest. “Natuke” radikaalne seisukoht minult, aga kui sind ei ole sotsiaalmeedias (Twitter, blogi jne), siis ei ole ka su jutt sotsiaalmeedias turundamise kohta tõsiseltvõetav.

Väga palju räägiti bänneritest ning natuke sotsiaalmeediast, kusjuures tihti oli jutt üsna common sense:  traditsioonilise meedia võtted ei tööta sotsmeedias, läbipaistvus on oluline (Photopointi tegutsemine fotofoorimites oli väga hea näide), massimeedia mugavusstsoonist väljamise vajadus, enamus ei kliki bänneritele – bännerid on bränding jne.

Erti BIGBANKist arvas, et email on liialt agressiivne (?) BIGBANKi jaoks, seega kasutavad nad vaid traditsioonilisi kanaleid: adwords ja bännerid. Sten Elionist ise ei kasuta sotsiaalmeediat, sest ta ei saa aru “kes need kasutajad on”. Vaatamata sellele jagab Elion siiski midagi sotsiaalmeediast: kommentaarides küsisin Elionilt, miks nad Twitter’it ei kasuta klientidega suhtlemiseks – tuli välja, et nad ikkagi kasutavad. Peeter Pihlak kirjutas Elioni e-poe kohta Twitter’is ja Elion vastas (!) – küll mitte ametliku konto alt aga hea algus siiski.

Konverentsi vaieldamatult parim oli lätlase Janis Vanags‘i (Avalike suhete juht, asepresident, Air Baltic Corp) ettekanne Air Balitcu sotsiaalmeedia strateegiast. Janis tõi välja mõned head nipid (ka natuke common sense, aga näited olid kõigi puhul olemas):

• Grillpeo analoogia – sotsiaalmeedias peaks rääkima ainult nendelt teemadel ja sellises toonis, mis oleks sobilikud grillpeol. Air Balticul on paika pandud ka “do not speak” teemad (näiteks Suva sokkide stiilis “OSTA SOKKE” on hea näide), millest nad sotsiaalmeedias ei räägi.
• Eri platvormidel erinev kasutus: Twitter on parem kiireteks teadaanneteks, kampaaniateks, suhtlemiseks, Facebook on parem pikemaks selgitamiseks jne.
• Ristturunduse vajadus: sotsiaalmeedia, uudiskiri, print jne on kõik omavahel integreeritud.

Lisaks jagas Janis tasuta lennupileteid inimeste vahel, kes Twitter’is Air Balticut jälgisid ja teatud tekstiga tweet‘i välja saatsid. Aga mis värk Janisel selle kallistamisharjutusega siiski oli ?

Paneel

Konverentsi viimane osa oli paneel, kus sai esinejatelt küsimusi küsida. Vaatamata sellele, et kogu konverentsi käigus õhutati inimesi blogi kommentaaridesse küsimusi lisama, esitati paneelile sealt ainult üks küsimus. See oli küll väga suureks pettumuseks – mis mõttega ma sinna kommenteerisin üldse ? Esitatud küsimusi saab näha siin.

Nagu juba Twitter’is räägiti, võiks tulevikus välisesinejate kohaloleku puhul paneeli teha täielikult ingliskeelse. Olukord, kus välismaa esineja istub vaikselt niisama, mil teised eesti keeles arutavad on, well, akward.

Slaidid on üleval Altexi Slideshare’i kontol.