Ärkad hommikul oma õdusas soojas voodis ülesse ja mida sa esimesena teed – venitad? käid pesemas? mediteerid? Ei? Äkki vaatad esimese asjana oma emaili hoopis? Sa pole üksi – ligikaudu iga viies inimene check‘ib oma emaili voodis. Kui selle üle natuke järele mõelda, siis võib öelda, et hommikul esimese asjana emaili vaatamine on halvim harjumus, ever.

Miks see halb harjumus on

Olen juba ammu tahtnud kirjutada sellest kohutavast probleemist, kuid kuna ma ise ka kannatasin selle all, siis pidin kõigepealt ise sellest harjumusest vabanema. Hommikuse infovajaduse negatiivseid efekte tundsin ka ise, kuid tõsiselt hakkasin sellele tähelepanu pöörama alles Tim Ferriss‘e “Neljatunnist töönädalat” lugedes.

Järgnevalt siis minu take, miks voodis emaili vaatamine halb harjumus on:

• Esiteks tekitab see meie kõigi lemmikut stressi. Ei ole just parim tunne, kui juba enne voodist väljumist (remember kids, parem jalg alati enne voodist välja) on su pea täis eelseisvaid probleeme, kohustusi ja muud jama.
• Teiseks määrab keegi teine su päeva ära.  Enne tasuks enda päeva prioriteedid ise paika panna ja alles siis vaadata, mida teised sinust tahavad. Pidevalt teiste ettepandud to-do‘d täites ei jõua sa kunagi enda seatud eesmärkideni.
• Ja kolmandaks on see tegelikult täiesti mõttetu ajaraisk – väga vahet pole, kas vaatad emaili kell 6.50 voodis või kell 9 tööle jõudes, sest enne tööle jõudmist ei jõua sa tegeleda nendega niikuinii.

Kas sellel võiks ka mõni positiivne punkt olla? Tegelikult üks on – kui sa oled surmväsinud ja 10 korda snooze‘i vajutamist ka ei aita, siis ei peksa sind midagi voodist paremini välja kui üks korras annus stressi – use with caution siiski.

Ja üldse, mis mõte on emaili vaatamisel

Mis kasu on lihtsalt emaili vaatamisest tegelikult? Ei olegi. Emaili tuleks käsitleda kui tegevust: kustuta, arhiveeri, loe, vasta, delegeeri, lisa kalendrisse või to-do listi. Ilmselgelt ei hakka sa eelnimetatud tegevusi voodist tegema, seega ei ole mõtet ka emaili lihtsalt “check‘ida”, sest pärast pead niikuinii need kirjad uuesti üle vaatama. Topelt raisatud aeg. Keda “vaatamine vs tegemine” huvitama hakkas soovitan vaadata legendaarset Inbox Zero videot (muudab su emailinduse oluliselt efektiivsemaks).

Mida sina hommikul ärgates esimesena teed?

Suur epifaania viimasest nädalavahetusest: loe vähem ja salvesta parem informatsiooni. Ma tarbin absurdselt suurtes kogustes erinevat sisu – raamatutest (nii paber, e- kui ka audioraamatud) blogide ja podcast‘ideni (podcast eesti keeles väidetavalt taskuhääling). Olen viimase aastaga lugenud näiteks tuhandeid blogiposte sotsiaalmeedia teemal ja võiksin valdkonnast rääkida tundide kaupa. Kuid kui ma nüüd mingit reaalset sotsiaalmeedia projekti teen, pean ma paljud need materjalid uuesti läbi käima – siit tekib küsimus, et mis mõttega ma neid kaks korda loen?

Just-in-time informatsioon vs just-in-case informatsioon

Eelpoolkirjeldatud info tarbimine on suures (aga mitte täies) osas just-in-case – ehk mul kunagi tulevikus, kui ma teen tegevust x olukorras y ajal z, läheb seda vaja. Kindlasti annab see tugeva teadmiste baasi (pluss esoteerilise alateadvuse jõu), kuid reaalselt tegutsedes tuleb kogu info uuesti läbi käia, mis ei ole just maailma produktiivseim tegevus. Seega targem viis info tarbimiseks on just-in-time – erinevat sisu tarbides salvestad osa infot tulevikus tekkida võivate olukordade jaoks. Näiteks kui blogisid lugedes jääb silma huvitav artikkel copy kirjutamisest ei loe mitte kohe blogposti (et oma lõputut infosõltuvust rahuldada), vaid salvestad selle tulevikus kasutamiseks.

Lahendus on seega salvestamine

“Wow, Silver, sa avastasid bookmark‘id?” Mitte päris siiski – bookmark‘imine on üks võimalus, aga oleme ausad, millal sina viimati bookmark‘e kasutasid? Mina pole enda omi aastaid kasutanud (va bookmarks bar, kus on kiiret ligipääsu vajavad lingid nagu email, Facebook jne). Ka Delicious on võrdlemisi ebamugav. Ja mis siis, kui huvitav mõte, diagramm, infokild tuleb arvutist väljaspoolt näiteks paberraamatust või ajakirjast. Kuidas sa siis infot salvestad?

Üks võimalikke lahendusi on Evernote, mis reklaamib end kui sinu virtuaalset mälu internetis. Evernote on selline programm, mille vajalikkuses enamus inimesi algul kindlad pole. Ka mul läks päris kaua, enne kui hakkasin Evernote’i ideest aru saama. Põhimõtteliselt võimaldab see sul kõike salvestada: lihtsatest bookmark‘idest ja fotodest lõpetades helisalvestiste ja dokumentidega. Kõik need on kättesaadavad veebist, arvutist, mobiilist ning kõike infot on võimalik otsida – isegi fotodelt tunneb Evernote teksti ära.

Eks paari kuu pärast ole näha, kas jään Evernote’i juurde või jätkan oma vana rada: Delicious, märkmik, iPhone’i Notes ja Voice Notes, fotod, screenshot‘id, endale saadetud emailid, Writeboard, Word, Instapaper jne. Overkill! – arvad? Ma olen Evernote’i küll vähe kasutanud veel, kuid mulle tundub, et igasuguse uurimise (just-in-time info) jaoks on see ideaalne, eriti veel, kui see suudab ühendada eelpool kirjeldatud võimalused.

Kas tarbid ka liiga palju informatsiooni nagu mina? Kuidas sina infot salvestad?

Nüüd, kus ma olen 2 kuud juba iPad’i õnnelik omanik mõtlesin kirjutada natukene oma senisest kogemusest. Ja ma hoiatan kohe ette, et ma olen päris suur Apple’i fanboy.

iPad Kodus? Fantastiline lugemiseks

Kaks sõna: Reeder ja Instapaper. Enne nende kahe app‘i ostmist oli iPad’il sisu (minu puhul peamiselt blogide) tarbimine OK, aga peale neid app‘e on see parim sisu tarbimise kogemus. Reeder on Google Reader’i klient, mis on nii intuitiivne, et selle esmakordset kasutamist annab võrrelda (peaaegu) iPhone’e esmakordse näppimisega. Ok, ma liialdan ehk, aga sellel on fantastiline UX, suurepärased jagamisvõimalused (Twitter, Instapaper jne) ja mõnus tonaalsus. Instapaper võimaldab sul lugeda eelnevalt märgitud sisu – lisad päeval huvitava blogiposti leidmisel Instapaper’isse ja loed seda postitust õhtul Instapaperist.

Video on samuti super – ma tarbin päris palju videoblogisid ja iPad on ideaalne nende vaatamiseks. Ma ei ole veel ühtegi raamatut lugenud iPad’i peal, sest esiteks meeldib mulle suvel väljas lugeda ja teiseks paberilt lugemine säästab mu silmi rohkem. Siiski plaanin ma sügisel mõne raamatu omale iPad’ile osta.

Kuhu jäi “nädal ainult iPad’iga”? ehk iPad Tööl

OK, jäin vahele. Proovisin läbi viia eksperimenti “nädal ainult iPad’iga”, kuid kukkusin juba esimesel päeval läbi. Töö tegemiseks see siiski mõeldud ei ole (kui mul oleks korralik stand ja bluetooth klaviatuur arvaks ma ehk teisiti). Samas välismaal kirjutavad osad isegi raamatuid iPad’iga, seega võib viga olla ka minus.

Samas koosolekuteks on iPad ideaalne – mugavam on märkmeid teha (proovi laptop’iga hakata brainstormimise käigus graafikuid joonistama), sest sa saad seda käes hoida nagu vihikut, aku ei saa tühjaks (aku peab oma 10 tundi). iPhone’st on ka parem lahendus – koosolekul iPhone’i märkmeid tehes võivad paljud arvata, et sa saadad sõnumeid (kes poleks koosoleku ajal sõnumeid saatnud). Seega kui mõni päev möödub ainult koosolekutel käimisega, saab vabalt iPad’iga hakkama, kuid niipea kui peale koosoleku on vaja reaalset tööd teha, peab jälle laptop olemas olema.

Case on hädavajalik

Ma olen väga nõudlik inimene ja pole siiani suutnud otsustada, millist ümbrist tellida. Suur viga, sest lihtsalt linnas jalutada iPad käes üsna ebamugav (ja natuke douche ka). Lisaks on ilma ümbriseta halb kirjutada – iPad’i laua peale panek paneb mul alati südame seisma, sest tagakaanel olev must Apple’i logo võib kriimustada saada (oh seda materialismi). Hetkel kaalun selle ümbrise tellimist, kuid pole päris kindel veel. Kellelgi mingeid teisi variante pakkuda? Apple’i enda oma mulle ei meeldi, sest see on kummist ja sellele jäävad kriimud ja karvad külge.

Aga Flash?

OK, ma pean tunnistama, et Flashi puudumine on päris tülikas tõepoolest – internetis surfamine on ikka natuke “katki” iPad’i peal. Kuigi see on viimase kuuga palju paremaks läinud, kuna aina enam on hakatud HTML5 toetama. Näiteks äsja läks Scribd täielikult HTML5 peale (kusjuures engagement suurenes 3 korda). Kas Flash’i surm on vaid aja küsimus?

Osta või mitte osta?

Osta :) Ma pole veel inimest kohanud, kes poleks armunud sellesse seadmesse peale paariminutilist näppimist (isegi suurimad skeptikud). Ei, sa ei hakka iPad’iga tööd tegema (kuigi suve lõpus tulev uuendus lubab multitask‘ida, mis peaks “töö” potentsiaali suurendama), kuid see avab kindlasti täiesti uue maailma (eeldades, et sa õigeid app‘e kasutad) igasuguse sisu tarbimiseks alates uudistest ja videodest lõpetades raamatutega.

Kas sa ostad iPad’i omale?

Kust mina saan uudiseid ?

Niisiis, selle asemel, et õhtul telekast Reporterit vaadata (oo õudust), loe parem 30 minutit mõnda head raamatut.

Kuidas sina uudiseid tarbid ?

(Lisa: Muutsin pealkirja, kuna eelmine pealkiri “Miks ma uudiseid ei loe” oli liialt eksitav.)

Oma eelmises Reader’i teemalises postituses kirjutasin, kuidas Google Reader’iga blogisid lugeda nagu ninja. Selles postituses kirjutan sellest, kuidas leitud infot efektiivsemalt (paari nupuvajutusega) jagada teistesse keskkondadesse – Facebook, Twitter jne.

Sisu jagamine Twitter’isse ühe nupuvajutusega

Järgneva meetodi käivitamine võtab ehk 5 minutit aega aga edaspidi on sul võimalik jagada oma Reader’i postitusi otse Twitter’sse ühe nupuvajutusega.

• Mine oma Google Reader’i Share Settings lehele ja vaata, et su jagatud sisu oleks Public (Anyone can view).
• Mine Reader2Twitter lehele, logi oma Twitter’i kasutajaga sisse.
• Kopeeri oma Share Settings lehelt oma Reader ID – selle leiad Choose a custom URL alt ja see on pikk numbrijada peale http://www.google.com/reader/shared/ aadressi.
• Soovi korral sisesta ka oma bit.ly andmed analüütika jaoks (vaata viimane punkt).
• Vali Sync ON ja kliki Submit. Nüüd peaks asi töötama.
• Leides Reader’is laheda postituse kliki Share või kasuta klahvikombit shift-s ja jagatud postitus läheb otse Twitter’isse.

Sisu jagamine Facebook’i ühe nupuvajutusega

Kui sa Twitter’it ei kasuta või oled nagu mina, kes oma tweet‘e otse Facebook’i ei impordi, siis võid kasutada järgnevat lahendust – selle leidmine on küll veits tricky. Mine oma Facebook’i profiilile, siis otsi ülesse Share kast, sealt vajuta Options, siis Settings ja siis Google Reader ja sisesta oma Reader’i avalik aadress sinna (selle leiad jällegi oma Share Settings lehelt). Miks see nii keeruliseks tehtud on ma ei tea.

Sisu jagamine teistesse keskkondadesse kolme nupuvajutusega

On ka teine võimalus sisu jagamiseks, aga selleks peab tegema paar klikki rohkem (oo õudust ja vaeva). Avades mõne postituse Reader’is näed sa kõige all real nuppu Sent to. See võimaldab sul avatud postitust jagada eri keskkondadesse. Minul on seal näiteks Delicious (bookmark‘ide jaoks), Facebook ja Tumblr (personaalsema sisu jaoks). Reader’i Settings‘ite alt saad ise valida, mis lehed sul Send to nupu all on.

Analüütika ehk kes mu jagatud asju üldse loeb ?

Tühjale ruumile on mõttetu midagi ette kanda ja seetõttu tasub ka jälgida, kui paljud sinu jagatud asju üldse loevad/vaatavad/kuulavad.

• Tee omale bit.ly konto.
• Salvesta oma bit.ly kasutajanimi ja API kood (oma API koodi leiad siit).
• Sisesta oma kasutajanimi ja API kood oma Reader2Twitter’isse (ja ka Tweetdeck’i kui sa seda juba teinud ei ole).
• Aegajalt heida pilk peale oma tulemustele j.mp ja bit.ly esilehel. Reader2Twitter kasutab j.mp’d ja Tweetdeck bit.ly’d.

(Väike hoiatus: eelnimetatud nipid teeb sisu jagamise väga lihtsaks – vaata, et sa overshare‘ima/spämmima ei hakka.)

Tead veel mõnda nippi, kuidas info jagamist kiiremaks ja mugavamaks teha ? Palun jäta kommentaar.

Kas sul on Google Reader’is paarsada lugemata uudist ja neid lisandub iga päevaga juurde ilma, et need kunagi nulli jõuaks ? Väga tuttav olukord kindlasti paljudele ning seetõttu mõtlesin kirjutada väikse ülevaate mõngingatest nippidest, mis mind on tohutult aitanud.

Kui sa veel ei kasuta Reader‘it oma igapäevases infotarbimises, siis soovitan sul alustada kohe, sest see võimaldab sul tõenäoliselt väga palju väärtuslikku aega kokku hoida.

Sorteerimine

Esimene samm on kõik blogid ja uudistelehed jagada erinevatesse kaustadesse. Sorteerimiseks on kolm võimalust:

• Teemade järgi – eri kaustades on vastava teema blogid/uudistesaidid. Näiteks “Marketing” kaustas on turundusblogid, “Finance” kaustas on igasugu finantsteemalised blogid jne.
• Lugemisintervalli järgi – blogid/uudistesaidid on kaustadesse jagatud lugemisintervalli järgi. Näiteks ühes kasutas on blogid/uudistesaidid, mida loed iga päev, teises kasutas need, mida loed iga paari päeva tagant jne.
• Hübriid kahest eelnevast.

Viimast tüüpi kasutan mina nagu näha vasakul pildil (tegelikult on mul kaustu rohkem, kuid ei hakanud kogu nimekirja siia panema). Esimene kaust “00 Every day” sisaldab blogisid (peamiselt tech), mida ma vaatan iga päev. Kõik ülejäänud kaustad on sorteeritud teema järgi ja neid vaatan eri intervallidega – mõnda kausta vaatan üle päeva, mõnda vaatan paari nädala jooksul korra. Blogi lisamiseks kausta vajuta Feed settings … (vaata alumine pilt) ja sealt kas New folder või juba mõni olemasolev kaust.

Lugemine

Esimene samm on kõik kaustad sulgeda nii nagu vasakul ülal pildil näha on. Järgmisena tuleb valida Show: new items ja Show: List nii nagu on allpool oleval pildil näidatud.

Põhimõtteliselt on nüüd kõik valmis – kui sa vajutad vasakult mõne kausta peale, avaneb sulle selline vaade nagu allpool oleval pildil. St pikk nimekiri, kus on erinevad allikad ja pealkirjad. Minu igapäevane Reader’i rutiin näeb välja selline: lasen kausta sisu silmaga üle > kui midagi huvitavat ette jääb, loen selle läbi > lõpus märgin kaustas kõik loetus > liigun järgmise kausta juurde.

Klahvikombinatsioonid

Sa ei ole tõeline ninja, kui sa ei kasuta klahvikombosid. Kiireks navigeerimiseks Reader’is soovitan kasutada järgmisi klahvikombosid:

• Enter nupp avab ja sulgeb lahtioleva blogiposti.
• j ja k võimaldavad sul kiirelt hüpata järgmise/eelmise blogiposti juurde.
• s lisab avatud blogipostile väikese tähekese – näiteks olukorras, kus sa tahad mõnda blogiposti hiljem lugeda (Star).
• v võimaldab avada uudist/blogiposti oma päris lehel. (Kindlasti on sul mõned blogid, mida sulle meeldib lugeda blogi päris lehel mitte Reader’is).
• shift-a väga oluline klahvikombo, mis märgib avatud kaustas kõik blogipostid loetuks (Mark all as read).
• shift-s võimaldab jagada blogiposti oma jälgijatele Reader’is (Share).

Täieliku nimekirja eri klahvikombodest leiad siit.

Veel väike nipp

Nupp Mark all as read (või klahvikombo shift-a) on sinu sõber. Keegi on kontrolli, kas sa oled ilusti oma kodutööd teinud ja kõik blogid läbi lugenud. Ei ole mõtet lugemata uudiste hunniku pärast stressi tunda, seetõttu märgi kõik postid loetuks kui olukord peaks kontrolli alt hakkama väljuma.

Lõpetuseks video ühest Google Reader’i üllatusmunast, mis teeb sinust tõelise ninja.

(Lisa: Google lisas eelmine nädal Reader’ile paar uuendust, mis teevad lugemise veelgi efektiivsemaks: maagilise sorteerimise ja populaarsed teemad.)

Maagiline Sorteerimine

Uus Sort by magic võtab arvesse sinu eelnevat Reader’i ja Google’i otsingu kasutust, et kuvada sulle just kõige huvipakkuvamad postitused eelisjärjestuses. Nii on mul sorteeritud tihti vaadatavad kaustad ja ma peaks ütlema, et see töötab päris hästi.

Populaarsed teemad

Uus Explore võimalus kuvab sulle hetke kõige kuumemaid ja sulle tõenäoliselt huvipakkuvamaid postitusi üle interneti – st ka blogidest, mis ei ole lisatud sinu Reader’isse. Allpool olev Recommended sources kaust soovitab sulle uusi blogisid, mis võiksid sulle huvi pakkuda. Olen nii juba paar päris huvitavat blogi leidnud.

Kas sellest postitusest oli abi sulle ? Tead veel mõnda nippi, mida võiks siia lisada ? Palun jäta kommentaar.

Kahe aastaga on 90% minu sõpradest Facebook’i kolinud (paljud minu taganttorkimise tõttu), kuid aktiivselt kasutavad neist Facebook’i vaid vähesed. Tavaliselt kuulen ma sõpradelt samu kaebusi: info üleküllus, igasugu tobedad quiz‘id ja mängud, keeruline seadistada jne. Seetõttu mõtlesin kirjutada postide seeria Facebook’i kasutamisest.

Seeria I osa räägib paarist lihtsast nipist, mis teevad Facebook’i kasutamise kohe oluliselt produktiivsemaks.

Listide tegemine

Listide tegemine Facebook’is on täiesti hädavajalik, sest kõik järgnevad sammud baseeruvad just sellel. Kui sul ei ole loodud liste, siis jookseb kõik info su esilehel olevasse voogu (news feed) – paarisaja sõbra jagatud info/pildid/videod, quiz‘id, liitutud fännilehtede postitused jne. Ilmselgelt on tegu info üleküllusega. Seetõttu on info efektiivsemaks tarbimiseks vaja luua liste, mis võimaldab sul sõpru segmenteerida.

Paremal olev pilt näitab, milline näeb välja seadistamata listide valik Facebook’i esilehel, kus ei ole ühtegi isetehtud listi.

Mitu listi sina peaksid tegema ? Ma arvan, et esialgu piisab sulle sarnasest lahendusest nagu mul. Minul on ainult kaks listi (all vasakul on näha ka pilti):

• Sõbrad – selles listis on mu offline sõbrad (st inimesed, keda ma reaalselt tean) ja mõned mu lemmik fännilehed (paar lemmikstaari ja näiteks TED’i fännileht.
• Proffesional – sellest listis on mu online sõbrad, töökontaktid, konverentsidel kohatud inimesed ja ülejäänud fännilehed.

Listide tegemiseks vajuta nuppu More (näha mõlemal pildil) ja vali kõige viimane valik Create new list. Avaneb uus aken, kus saad oma uuele listile pealkirja kirjutada ja soovitud sõprad/fännilehed valida. Kui sul tulevikus on vaja listi muuta, siis listile vajutades ilmub väike pliiatsi ikoon (näha vasakul pildil) – vajuta seda.

Kui sul listid koostatud, vajuta uuesti More nupule ja tiri hiirega omale kõige olulisemad listid ülesse ja jäta kõik muud eraldusjoone alla. Nii saad samasuguse minimalistiku menüü teha nagu minul.

Mittevajaliku info peitmine

Hide, hide, hide. Segmenteeritud listid teevad küll info palju kergemini tarbitavaks, kuid endiselt on alles müra. Isiklikult peidan ma kõik quiz‘id ja muud rakendused, kui need ei ole just hüsteeriliselt naljakad. (Hide nupp on muide iga sissekande juures, kuid nuppu näeb ainult siis, kui liigud hiirega vastava sissekande kohale.)

Muide, inimesi saab ka peita ja kasutajaid ei teavitata sellest, kas neid on peidetud või mitte. Seega kui mõni su tuttav liialt palju spämmib, peida ka tema. (Siinkohal võiks küsida, et mis mõte siis üldse on kellegi lisamisest listi, kui sa ta nii kui nii kohe ära peidad. Vastuse saad seeria järgmises postituses.)

Veel väike nipp

Järgmine kord, kui sind keegi sõbraks lisab, siis enne accept’ile vajutamist vali kohe list, kuhu ta peaks kuuluma.

News Feed

Mõni aeg peale selle postituse kirjutamist tuli Facebook’il välja uus News Feed. Võrreldes vanaga (nüüd Live Feed), mis kuvas sulle lihtsalt kõigi sõprade ja fan page‘de sissekandeid järjest, kasutab uus erinevaid algorütme, et näidata sulle esilehel sulle huvipakkuvaid sissekandeid. Uues News Feed’is näed näiteks enim kommenteeritud ja Like‘tud sissekandeid – kusjuures prioriteet on nendel sõpradel, kellega sa rohkem suhtled.

Produktiivsuse mõttes on kindlasti parim esilehel vaadata kõigepealt News Feed‘i ja seejärel erinevaid liste. Isiklikult ma seda Live Feed‘i pole veel kordagi kasutanud – liialt mürarohke.

Oli sellest blogipostist sulle abi ? Jäta palun kommentaar.

II osas kirjutan ma Facebook’i privaatsusseadetest – ehk kuidas sättida oma profiil nii, et inimesed näeks täpselt seda infot, mida sa tahad, et nad näeksid.

]]> http://silverhage.com/facebook-produktiivsus/feed/ 16