Mis toimub turunduses ja tehnoloogias 2011. aastal? Lähenen alltoodud trendidele läbi turundusliku vaatevinkli ja keskendun ainult consumer tech‘ile (seega ei mingit nanotehnoloogiat ega optogeneetikat). See blogipost on jagatud 10 erinevaks trendiks, iga trendi juures on ära toodud märksõnad kiireks ülevaateks, sisu ja lõpetuseks ka mõtlemapanev küsimus.

Olulisemad trendid 2011 aastal on minu meelest: mobiilsete seadmete maailmavallutus, asukohapõhised teenused, virtuaalvaluuta, asjade internetiseerumine, NFC tehnoloogia, nišivõrgustikud, avalik informatsioon, grupiostukeskkonnad, sotsiaalsed mängud ja virtuaalsed kaubad ning interneti video.

Mobiilsete seadmete maailmavallutus

Märksõnad: iPhone, iPad, Android, mobiilne internet, app‘id, mobiilsed maksed, m-kaubandus

Mobiilsete seadmete jaoks oleks vaja kirjutada lausa eraldi blogipost, aga üritan kõik ühte peatükki mahutada. Järgmine aasta on vaideldamatult kõige kuumem valdkond mobiilsed seadmed (nii nutitelefonid kui ka tahvelarvutid) ja muide, Morgan Stanley (pdf) andmetel on tegemist kõige kiiremini kasvava tehnoloogiatrendiga üldse. See juba ütleb midagi.

Millele tasuks ka mõelda on see, et paari aasta pärast müüakse maailmas rohkem nutitelefone kui lauaarvutieid ja kahtlemata muudab see aja jooksul tarbijate käitmist internetis. Näiteks Jaapani ühel suurimal sotsiaalvõrgustikul Mixi’l tuleb ligi 70% külastajatest läbi mobiilsete seadmete. Kes trende tahab näha, tehke oma Google Analytics lahti, valige “Advance Segment”s alt “Mobile Devices” ja võtke viimase poole aasta graafik ette. Üllatav? Jah.

M-kaubandus kasvab äärmiselt kiire tempoga (oluliselt kiiremini kui e-kaubandus oma algusaegadel jõudes seega tänapäeva e-kaubanduse mahtudeni ka varem) ja muutub iga tuleva aastaga kättesaadavamaks.

Mõtlemisainet: Kas sinu ettevõtte on mobiilseks revolutsiooniks valmis?

Asukoht, asukoht, asukoht

Märksõnad: Foursquare, Facebook Places, Facebook Deals, asukohapõhine reklaam

Kahtlemata oli selle aasta üks kuumimaid trende asukoht – st asukohapõhised teenused nagu foursquare ja Facebook Places. Asukohapõhised teenused on enamjaolt mobiilsed teenused, mis võimaldavad inimestel oma asukohta teistele näidata, uusi kohti avastada ja asukohapõhiseid pakkumisi lunastada. Mida rohkem müüakse nutitelefone, seda poplaarsemaks muutuvad sellised teenused, seega näeb järgmine aasta arvatavasti ka asukohapõhise reklaami elavnemist (Facebook Deals). Kui tahad selle trendi ja foursquare’i kohta lähemalt kuulda, siis võiksid näiteks kuulata minu (Silver Hage) intervjuud R2-s asukohapõhiste teenuste teemal.

Mõtlemisainet: Kas sa oled juba mõelnud, kuidas sinu ettevõte võiks asukohapõhistest teenustest kasu saada?

Virtuaalse valuuta aasta

Märksõna: Facebook Credits

Facebook’i Like nuppe olete näinud? Muidugi, need on igal pool. Pangalinke olete kasutanud? Muidugi, sest te tahate internetist ju asju osta. Aga mis juhtuks kui asjade eest maksmine internetis oleks sama lihtne, kui erinevate lehtede Like’imine Facebook’i Like nupuga? Umbes sama lihtne nagu App Store’ist uue iPhone rakenduse ostmine – üks klikk ja olemas.

Tõenäoliselt saame seda juba üsna pea näha, sest täpselt selline plaan on TIME’i aasta inimesel, Facebook’i kaasasutajal, Zuck’il, kes tahab luua võimaluse ükskõik kust internetist ostu sooritada vaid ühe nupuvajutusega (st. sisuliselt luua esimene ülemaailmne valuuta). Muidugi fakt, et Zuck kasseerib iga tehingu pealt 30% teenustasu, muudab Facebook Credits’i mõtte natuke vähematraktiivseks. Hea maailma domineerimisplaan siiski.

Mõtlemisainet: Kuidas see muudaks sinu ettevõtte strateegiat, kui saaksid paari minutiga oma lehele üles seada “Pay with Facebook” nupu? (I’m looking at you, traditsioonilise meedia esindajad.)

Asjade internetiseerumine

Märksõnad: Google TV, Apple TV, uued Nissan’id ja Ford’id

Internet tuleb kõikjale meie ümber. Sel aastal tehti tõsisemaid katsetusi interneti toomisega telekatesse (Google TV) – hetkel on tulemus veel toores, kuid arvata võib, et internetis surfamine telekas muutub lähiaastatel võrdlemisi tavaliseks. Või pigem isegi mitte lihtsalt surfamine, vaid spetsialiseeritud app’ide kasutamine sarnaselt iPhone’le. Ilmselgelt peab “õige” Apple TV ära ootama.

Aga internet ei tule vaid telekasse. Kuna ma telekat ei vaata ega oma, ei paku see mulle nii palju huvi kui internet autos. Eelmine nädal Pariisis toimunud tehnoloogiakonverents LeWeb’il ütles Renault/Nissan’i juht Carlos Ghosn, et juba 2011 aasta lõpus tulevad Renault esimesed elektriautod, millel on avatud platvorm – st autole on võimalik app‘e ehitada. Mida see tähendab? Näiteks auto võib sulle sõidu ajal ette lugeda viimaseid sissekandeid Facebook’ist ja saad näiteks autoga rääkides emaile saata (ok, ma tean, ei tulnud just kõige innovaatilisemad näited). Kuidas oleks hoopis … wait for it … asukohapõhise personaliseeritud helireklaamiga sel ajal kui sõidad?

Mõtlemisainet: Kuidas sinu ettevõte uusi platvorme (TV, auto) enda heaks saaks rakendada?

Rahakoti viimane aasta

Märksõna: NFC

Mis su rahakotis on? Raha? Kliendikaardid? Pangakaardid? Tulevikus asendab mobiil kõik need asjad. Lähipäevil tuleb müüki Android telefon, mis sisaldab NFC tehnoloogiat, mis sisuliselt teeb võimalikuks näiteks mobiili muutmise pangakaardiks või kliendikaardiks. Lihtsalt paned oma telefoni spetsiaalse lugeja vastu ja saadki vajaliku tehingud tehtud (need, kes on näiteks Londoni metroos Oyster Card’iga maksnud teavad, millest räägin). Ka teised telefonitootjad lähevad selle tehnoloogiaga kaasa (sh iPhone) ja juba praegu suhtlevad USA-s pangad ja mobiilioperaatorid omavahel, kuidas uued maksevõimalused võimalikult kiiresti massidesse tuua.

Muidugi oleme Jaapanist maas juba aastaid, sest seal on juba pikemat aega võimalik lihtsalt oma mobiiliga vehkides maksta metroos, bussis, kioskites ja isegi joogiautomaatidest juua ostes. Welcome to Japan.

Mõtlemisainet: Mida sina oma rahakotis hoidma hakkad?

Nišivõrkude tõus

Märksõnad: Path, Instagram

Kui Facebook on oma suure edu juures ühe vea teinud siis on see järgmine: liiga palju võimalusi kasutajal ennast erinevate asjadega Facebook’is siduda – liiga palju “sõpru”, liiga palju ettevõtete lehti, liiga palju gruppe, liiga palju mänge, liiga palju quiz‘e jne. Facebook’is ei ole enam ammugi ainult sinu “päris” sõbrad ja see loob pinnase uutele sotsiaalsetele võrgustikele nagu Path – “asotsiaalne võrgustik” nagu seda kutsutakse, kus sa saad omale ainult kuni 50 sõpra lisada. Kõlab lollilt? Algul kindlasti, aga Path’il ja teistel sarnastel tasub silm peal hoida.

Mõtlemisainet: Facebook on oluline, väga oluline. Aga tasuks avatud olla uutele võimalustele.

Avalik informatsioon

Märksõnad: open data, API, mittetulundusühingud

Riigil on väga palju andmeid erinevate valdkondade kohta, kuid enamus nendest andmetest on kuskil peidus. Peidus all ei mõtle ma seda, et need poleks lihtsalt inimestele kättesaadavad, vaid seda, et need ei ole lihtsalt kättesaadavad arvutitele (ehk tehnilises keeles: puuduvad riiklikud API-d).

Kuulsin, et üks järgmistest Garage48 üritusi tuleb non profit variant ning selle korraldajad räägivad läbi mitmete riiklike organitega, et saada neilt ligipääs avalikule informatsioonile (loe: ligipääs riiklikutele API-dele). Mida riiklikute API-dega teha annaks? Näiteks mashup politsei andmete ja Google Maps’iga, kus kaardil on toodud kõik Tallinnas toimunud kriminaalsed tegevused viimase 15 aasta jooksul, mida saaks filtreerida nii tüüpide, aja jne järgi.

Mõtlemisainet: Kui sa saaksid lihtsalt ligi riiklikutele API-dele, siis mis rakendusi sa saaksid sellega luua?

Grupiostukeskkonnad

Märksõnad: Cherry, Groupon

Boom! Grupiostukeskkondade hullus on haaranud kogu maailma. Ainuüksi Eestis on neid juba kõvasti üle 10 tekkinud, kuid ilmselgelt ei jää kõik alles – nõrgad surevad välja, paar tugevamat jääb alles. Samas näeb tuleval aastal veel paljugi innovaatilist antud keskkondadelt (vaadake näiteks Grouponi uusi suundi).

Tõenäoliselt näeb ka erinevaid suurbrände antud valdkonda sisenemas, kes omavad häid reklaamikanaleid (mõtle meediaväljaanded) – Saksamaal on isegi telekanalid omale sarnaseid keskkondi loonud.

Mõtlemisainet: Ära palun tee järjekordset grupiostukeskkonda.

Sotsiaalsed mängud ja virtuaalsed kaubad

Märksõnad: DeNA Mobage-town, Zynga Farmville, Tencent

Jaapani ettevõte DeNA, kes haldab mobiilset sotsiaalset võrgustikku Mobage-town, teeb 2010. aastal miljard dollarit käivet. Facebook võrdluseks teeb 2 miljardit dollarit. Facebook’il on üle 500 miljoni kasutaja. Pakkuge palju Mobage-town’il kasutajaid on… Neil on 20 miljonit kasutajat. Jah, ainult 20 miljonit. Samas on neil 30x rohkem käivet per user kui Facebook’il.  Farmville looja Zynga’ga võrreldes on neil 15x rohkem käivet per user. Kus raha on? Virtuaalsetes kaupades. Järgmine aasta saab näha, kuidas virtuaalsed kaubad järjest olulisemaks muutuvad.

Mõtlemisainet: Arvad ikka veel, et Farmville on nõme?

Video

Märksõnad: Netflix, YouTube, live streaming, mobiilne video

Kas teadsid, et Netflix (teenus, mis võimaldab sul fikseeritud kuutasu eest lõpmata palju filme internetist vaadata) moodustab ligi 20% kogu USA internetiliikluse mahust? Morgan Stanley (pdf) andmetel kulub mobiilide andmemahust ligi 40% videole. Ja point? Inimesed armastavad videot. Järgmine aasta näeme, kuidas videot hakatakse järjest enam kasutama internetis turundamisel.

Mõtlemisainet: Palju sinu ettevõte videot loob?

Mis Eestis juhtub?

Märksõnad: Facebook, läbimõeldud strateegiad, ROI mõõtmine, asukohapõhine reklaam integreeritus sotsiaalmeediaga, sõda mobiilitandril

Eestis toimub järgmine aasta sotsiaalmeedia formaliseerumine turunduskanalina – st läbimõeldnumad strateegiad, ROI-i mõõtmine, suurem integratsioon teiste turunduskanalitega, rohkem rõhku uuenduslikel kampaaniatel (Facebook’i app‘id). Arvata võib, et “check’i sisse ja võida nänni kampaaniad” hakkavad ka kohe pihta, kui Facebook Deals meile Eestisse jõuab – selleks tasub juba varakult valmistuda.

Lisaks näeb tõsist lahingut mobiilimaastikul (app‘id, mobiilsed veebilehed jne), sest ma arvan, et Eestis on sellele veel siiani liiga vähe tähelepanu pööratud.

Ma loodan, et me näeme 2011. aastal Eestis, et sotsiaalmeediat hakatakse kasutama ka teisteks funktsioonideks peale turunduskommunikatsiooni ja müügi – näiteks klienditeeninduseks, arenduseks ja turu-uuringuteks, värbamiseks jne.

Mõtlemisainet: Teeme nii, et Facebook’is enam jagamiskampaaniaid ei tee. Keskenduks parem inimestega suhtlemisele, sest tegemist on sotsiaalse meediaga. “Sotsiaalne” – you get it?

Selline on siis minu arvamus 2011. aasta trendidest turunduses ja tehnoloogias. Muidugi ei jõudnud ma katta kõiki trende (näiteks sotsiaalne otsing, virtuaalmaailma ja päris maailma sidumine QR koodidega, sotsiaalne ostlemine ehk f-kaubandus jne jne), kuid ma arvan, et mitmed olulised suunad said kaetud.

Mis sinu arvates 2011 aasta trendid on?

(Fotod: Paul Butler, laihiu, Yusuke Kawasaki, Nan Palmero, Idaho National Laboratory)

Ma austan ettevõtteid, kes panevad ebatervislikult suurt rõhku klienditeenindusele ja seega pole ka ime, et Zappos’e lugu, kelle klienditeenindus on saanud USA-s juba legendaarseks, avaldas mulle kohe suurt muljet. Nüüd jõudsin lõpuks läbi Zappos’e juhi Tony Hsieh‘i (pildil) raamatu “Delivering happiness“, mille lugemine viis mind ehk isegi natuke õnnele lähemale (pun intended) ja sellega seoses mõtlesin välja tuua mõned mu lemmiktsitaadid.

Bränd ja lojaalsus

“But when you’re trying to build a sustainable brand and create customer loyality, sometimes saving money is not the point.”

Mõnikord võiks lihtlabase bänneri või välireklaami asemel hoopis midagi erakordset oma lojaalsetele klientidele teha. Word of mouth‘i on küll raske mõõta, kuid tulevikus tasub see end tõenäoliselt ära – Zappos’e puhul vähemalt tasus.

Sotsiaalmeedia? Prooviks telefoni

“As unsexy and low-tech as it may sound, our belief is that the telephone is one of the best branding devices out there.”

Millal sinu viimane heas mõttes meeldejääv kogemus telefoni otsas oli? Ma ei ütle, et Eestis klienditeenindus telefoni teel halb oleks – on mitmeid häid näiteid selles vallas. Kuid  ühtegi meeldejäävat WOW-emotsiooniga vestlust mul siiani pole olnud.

Sumin on tore, aga kuhu jääb usaldus

“Another common trap that many marketers fall into is focusing too much on trying to figure out how to generate a lot of buzz, when really they should be focused on building engagement and trust.”

Ah, klassikaline viga hetkel sotsiaalmeedias turundamisel – keskendutakse ägedatele kampaaniatele ja “fännide” massilisele hankimisele (kas sul ei aja juba fraas “hakka fänniks” külmavärinaid peale?) ning ei pöörata tähelepanu suhete ja usalduse loomisele, sisule jne. Ilmselgelt ei ole sotsiaalmeedia strateegia päris paigas.

Kultuur

“The brand is just a lagging indicator of a company’s culture.”

Nii tõsi. Pool raamatust räägib tegelikult Zappos’e kultuurist, seega parema ülevaate saamiseks peab raamatu hankima :).

“See ei töötaks kunagi”

“We don’t take “no” or “that will never work” for an answer, because if we had, Zappos would have never started in the first place.”

Eestlased on pessimistlikud – kui sa kellelegi mingit ideed tutvustad, siis võid kindel olla, et enamus suhtuvad sellesse negatiivselt või lihtsalt legendaarse “meh” emotsiooniga (siinkohal meenus kuskilt blogist loetud nali, et Facebook’i võiks nõutud “Unlike” nupu asemel hoopis “meh” nupu teha. See selleks.). Tasub käituda nagu Tim Ferriss – enne tee ja siis küsi arvamust.

PR strateegiast

“If you just focus on making sure that your product or service continually WOWs people, eventually the press will find out about you.”

Avalik esinemine

Tony avalikust esinemisest: “Be passionate. Tell personal stories. Be real.”

Olles viimasel ajal võrdlemisi palju kokku puutunud avaliku esinemisega, siis võiks öelda, et see on tõesti hea nõu, millest peaks esinemisel  lähtuma. “Common sense ju,” ütleb nüüd kriitik. Kahjuks pole see nii – tõenäoliselt pole suur osa esinejaid oma puisete tekstide ja igavate Powerpoint’idega kunagi seda nõu kuulnud.

Kas sa oled juba “Delivering happiness’i” lugenud? Soovitan soojalt igatähes.

Päris suur osa sotsiaalmeedia turundusest on sisu loomine ja selle levitamine, kusjuures ettevõtetel on selleks sisuliselt kaks võimalust: sisu sünkroniseerimine või sisu kureerimine. Olen juba ammu tahtnud sellest teemast kirjutada, aga tuleb välja, et antud probleemi on kõnes oluliselt lihtsam selgitada kui kirjas – ma arvan, et selle pealkirja peale on juba paljud segaduses.

Sünkroniseerimine

Jaan Vare tõi Infoühiskonna konverentsil välja, et sisu jagamine eri sotsiaalmeedia kanalitesse on nii odav ja võtab nii vähe aega, et kõik peaksid seda tegema. Näiteks selle asemel, et panna video ainult ülesse Youtube’i võiks selle panna korraga seitsmesse videolehte. Või näiteks blogiposti võiks korraga välja saata kodulehele, uudiskirja, Facebook’i ja Twitter’isse. Kogu protsessi saab automatiseerida

Sisu sünkroniseerimine on küll  võrdlemisi vähest ressurssi nõudev, aga see on igav. Minge vaadake mõne ettevõtte Twitter’i kontot, mille kogu sisu tuleb ainult Facebook’ist. Või mõne ettevõtte Facebook’i kontot, mille sisu tuleb RSS’iga. Olen täheldanud, et mitmed ettevõtted, kes ei mõtle läbi oma sotsiaalmeedia strateegiat ja hüppavad niisama rongi peale, sünkroniseerivad suure osa oma sisust. Pole siis imeks panna, kui Facebook’is on neil 400 fänni ja Twitter’is 4 jälgijat. Ma ei usu, et need tähelepanuta jäetud kanalid just väga positiivse kuvandi ettevõttest tekitavad. Ma ei usu ka, et inimesed väga õnnelikud dubleeritud sisu üle on, kui nad ettevõtet mitmes eri kanalis jälgivad.

Siin on sünkroniseerimise teine külg, mis nõuab juba hulga rohkem ressursse – kõikide (!) kasutusesolevate kanalite aktiivne monitooring ja vajadusel seal ka inimestega suhtlemine.

Kureerimine

Sisu kureerimine sotsiaalmeedias seevastu tähendab igale kanalile eraldi sisu loomist või kohandamist sealsele sihtgrupile. Näiteks kui ettevõttel on blogi, uudiskiri, Twitter ja Facebook, siis loob ta iga kanali jaoks eraldi sisu ning kui ta viitab mõnele teisele kanalile, teeb ta seda käsitsi.

Hea näide kanalispetsiifilise sisu loomisest on näiteks Peep Laja ja OKIA fännilehed Facebook’is, kus on palju sellist sisu jagatud, mida nende teistes kanalites pole ja kus teistele kanalitele pole lihtsalt sünkroniseeritud, vaid on toodud eraldi pealkirjad ja kirjeldused, mis omakorda õhutavad diskussioonile otse Facebook’is.

Selline tegevus nõuab küll rohkem aega, kuid annab paremaid tulemusi. Kes ei usu, tehke mõned testid sync‘itud sisu vs kureeritud sisu.

Kumba valida?

Tõenäoliselt on parim variant nende kahe variandi vahepeal – osa sisust sync‘ida ja osa ka vastavalt kanali eripäradele käsitsi luua. Küsimus on vaid sihtrühmades, strateegias, ajaressursis ja testimises.

Kumba varianti sina eelistad? Igasse sotsiaalmeedia kanalisse ühte sõnumit edastada või luua iga kanali jaoks spetsiaalne sõnum?

Viimasel ajal olen päris mitu külalispostitust kirjutanud ja sellega seoses mõtlesin, et iga kuu-paari tagant võiks nendele ka siin blogis viidata.

Twitter’i ja konverentsid

Best Marketing’i blogisse kirjutasin Twitter’i kasutamisest konverentside ajal. Paljude meelest väga vastuoluline teema (kas tähelepanu hajub või hoopis suureneb?), seega läks ka kommentaarides vaidluseks.

Läbipaistvusest sotsiaalmeedias

OKIA blogisse kirjutasin läbipaistvusest sotsiaalmeedias, st inimesed tahavad suhelda inimestega, mitte ettevõtetega. Nüüd ringi vaadates on seis Eestis juba oluliselt parem. Ma loodan, et see blogipost mängis osa muutusest.

Sotsiaalmeedia monitooringust

Enne kuula, siis räägi. Kui sa mõtled alustada sotsiaalmeedia turundusega, siis see on esimene samm - sotsiaalmeedia monitooring ehk mida sinu brändist sotsiaalmeedias räägitakse.

Brändingust Facebook’is

Jällegi blogipost OKIA blogisse ja seekord teemaks kuidas brändida oma ettevõtte Facebook’i fännilehte. Kuna konkurents Facebook’is on suurenemas, muutub see teema järjest olulisemaks.

Tänase seisuga näitab Metrix, et Eestis on 443 Facebook’i fännilehte ja see arv kasvab kiiresti. Kuna ma olen juba päris pikka aega sotsiaalmeedia evangelisti mänginud ja rääkinud selle vajadusest ettevõtetele, on minu meelest hetkeolukord fantastiline – aasta tagasi veel ainult unistus. On mitmeid ettevõtteid, kelle fännilehti ma suure huviga jälgin. Samas on näha ka, et suurem enamus ei tea, mida nad sotsiaalmeedias teevad. “Mina ka” mentaliteet on tavaline.

Miks on su ettevõte sotsiaalmeedias?

Kas su ettevõte tahab tugevdada suhteid lojaalsete klientidega? Kas su ettevõte tahab alandada klienditeenindusele minevaid kulutusi? Kas su ettevõte tahab lihtsalt müüki suurendada? Mulle tundub, et väga paljud jätavad sellistele küsimustele vastamata ja hüppavad lihtsalt sotsiaalmeedia rongi peale, kuna teised teevad seda.

Kas strateegia ei võiks kujuneda eksperimenteerimise käigus? Miks mitte – ma ei väidagi, et eksperimenteerimine kuidagi halb oleks, vastupidi. Aga Facebook’is fännilehe tegemine ja selle uuendamine kaks korda uute pakkumistega ning korra fännidele kinkekaartide jagamine küll mingi reaalne eksperiment ei ole.

Niisama rongi peale hüppamine võib ka kahjuks tulla. Ma ei usu, et ettevõtte mainele mitteaktiivne või müügisõnumitega üleujutatud fännileht või Twitter’i konto hästi mõjub. Rääkimata ressursikulust sissepandud aja näol ja tulemuste mõõtmisest. Mida seal üldse mõõta, kui alguses pole paika pandud eesmärke ja strateegiat.

Mis sina arvad? Kas paljud ettevõtted teavad üldse, mida nad sotsiaalmeedias teevad?

Olen viimasel ajal rääkinud väga paljudega sotsiaalmeediast ja päris tihti kuulen ma väga kriitilist seisukohta Facebook’i kohta. Olgu see mõne suurettevõtte turundusjuhi või niisama tehnikahuvilise suust: “Facebook’i ei mäleta aasta pärast enam keegi”, “Facebook’i tabab sama saatus, mis Orkut’itki”, “Facebook on mõttetu, mina seda kasutama ei hakka” jne. Mind ajab selline lühinägelik seisukoht vaid muigama ja seetõttu mõtlesin kirjutada blogiposti, mis paneks kahtlejad natuke mõtlema.

Mõned faktid

Kõigepealt paar fakti Facebook’ist, mida enamus on juba tõenäoliselt kuulnud, aga mõtlesin need siiski välja tuua.

• Facebook on tänasest USA’s populaarsem kui Yahoo ja ei ole enam kaugel aeg, kus Facebook läheb Google’ist mööda ja saab USA enim külastatud veebileheks. Maailma enim külastatud veebilehe tiitel pole sealt enam kaugel.

• Facebook’is on 400 miljonit kasutajat ja see on juba praegu kõige levinum sotsiaalne võrgustik maailmas. Ma ei imestaks, kui aasta pärast on neil miljard inimest koos.

• Eestis on Facebook’is pea 150 tuhat kasutajat – kui Facebook oleks linn, oleks see Eesti suuruselt teine linn. Kui kasv jätkub sama kiirusega, siis on aasta lõpuks Eestis 400 tuhat Facebook’i kasutajat.

Milleks tulevikus üldse Google’it vaja?

Viimasel ajal on mitmed tehnoloogiainimesed kirjutanud, et Facebook on uus Google. Kõlab kindlasti väga provokatiivselt, aga kui lähemalt asja uurida, ei tundugi see enam nii suure fiktsioonina. Vaatame mõnda igapäevast tegevust internetis praegu ning kuidas Facebook võib seda harjumust muuta.

• Email ? Kõigil on olemas emaili konto – kasutagu nad siis mõnda väiksemat kohalikku teenust, Yahoo mail’i, Gmail’i või Hotmail’i. Mis juhtuks aga, kui Facebook tuleks välja oma emaili teenusega? Facebook’ist võib päevapealt saada maailma suurim emaili teenuspakkuja. See ongi neil plaanis – projekti nimi on “Project Titan” ja see tuleb juba sellel aastal.
• Uudised ? Miks peaksid minema uudiste lugemiseks mõnda uudisteportaali? Facebook on juba praegu maailma populaarseim koht uudistega kursis olemiseks. Tahad teada, mis maailmas toimub, vaata lihtsalt, mis Päevaleht või Wall Street Journal kirjutab. Inimesed ei pea enam minema uudiseid otsima – uudised tulevad inimeste juurde.
• Sõbrad ? Sellest pole vist mõtet kirjutada, 400 miljonit inimest räägib vist enda eest.
• Info ? Kui sa tahab infot saada millegi kohta, lähed sa tõenäoliselt selle ettevõtte kodulehele. Kodulehtede tähtsus on vähenemas ja võib tekkida olukord, et mõningatel ettevõttetel polegi oma kodulehte enam vaja. Tahad teada, mis filmid Plazas mängivad – vaata Forum Cinemas fännilehte, tekib küsimus oma läptopi kohta – vastuse leiad Dell’i fännilehelt.
• Otsing ? Enamus kasutab Google’i (Eesti puhul ka neti.ee) otsingut, kuid miks peaksid kasutama tulevikus Google’i otsingut, kui Facebook’i otsing suudab sulle sama hea, kui mitte parema vastuse anda? Social search ei ole enam ammugi ulme. Miks muidu on Google’i otsingutes suurelt olemas reaalajas Twitter’i tulemused? Miks ostis Google sotsiaalse otsingumootor Aardvrark‘i? Miks arendab Google oma sotsiaalset otsingut? Miks tõi Google’i turule Buzz’i? Google näeb väga suurt ohtu Facebook’is.

Kõik eelnev võib tekitada olukorra, kus keskmine inimene ei peagi enam Facebook’ist lahkuma, sest ta saab enamus oma asjad Facebook’is aetud.

Kas arvad ikka veel, et aasta pärast on Facebook unustatud nähtus? Kuuleks hea meelega sinu mõtteid sellel teemal.